Carri Ginter: miks britid lahkumisavaldusega ei kiirusta

Vandeadvokaat Carri Ginter. FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Theresa May teatas hiljuti, et britid esitavad avalduse EList lahkumiseks hiljemalt märtsis. Milleks oodata, kui rahvahääletusel sai asi otsustatud juba 2016. aasta juunis?

Asi on üheti keeruline, aga samas üsna lihtne. Kui lahkumisavaldus on laual, läheb kell käima. Veidi ebaõnne, ja brittidest Euroopas ja eurooplastest Ühendkuningriikides saaksid üleöö illegaalid. Peale selle jääks Ühendkuningriik üleöö väljapoole Euroopa tolliliitu.

Trikk seisneb Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 sätestatud mehhanismis, mis jõustus 2009. aasta lõpus. Niipea, kui riik saadab välja avalduse lahkumisläbirääkimiste avamiseks, hakkab kell tiksuma, tähtaeg on kaks aastat. Kui kahe aasta jooksul saavutatakse kokkulepe, lahkub riik kokkulepitud tingimustel. Kui kokkulepet ei tule, loetakse riik EList automaatselt lahkunuks.  

Lause on keeruline, aga arusaadav: «Aluslepingute kohaldamine asjaomase liikmesriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödumisel lõikes 2 osutatud teatest, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.»

Oletame nüüd, et avaldus antakse sisse, aga kokkuleppe vormistamisega jäädakse hätta. Kahe aasta möödudes kaotavad britid üleöö kõik ELi seadustest tulevad õigused teistes ELi riikides. Samuti kaotavad oma õigused Ühendkuningriigis viibivad ELi kodanikud. Arvestades Brexiti migratsioonivastast joont, oleks see üsna irooniline tulemus.

Eestis elavad Briti kodanikud, kellel ei ole Eesti viisat, viibivad riigis ebaseaduslikult. Viisat neile aga justkui anda ei saaks, sest selle päevani viibivad nad riigis ELi kodanikena. Sama juhtub Ühendkuningriigis viibivate eestlastega. Formaalselt lähenedes tuleks nende suhtes alustada menetlust ebaseaduslikult riigis viibimise tõttu. Töökoha kaotaksid Brüsselis töötavad britid. Hispaanias pensioniaega nautivate brittide rahu saaks samuti häiritud. Hispaanias elab üle 300 000 briti.

Ühendkuningriikide kaubad ei oleks enam automaatselt ELi siseturul vabas liikumises ja vastupidi. Sisepiirideta ala kaoks ja ELi välispiiril hakkaks ka Ühendkuningriigi kaupade suhtes kehtima ühtsed tollimaksud.

Brexiti eestkõnelejad parastavad, viidates sellele, et kannatavad Saksa autod ja Prantsuse veinid, mis tollimaksuta enam Briti turule ei pääseks. Briti territooriumil tegutsevad sellised margid nagu Aston Martin, Bentley, Daimler, Jaguar, Land Rover, Lotus, McLaren, MG, Mini, Morgan, Rolls-Royce, Honda, Nissan, Toyota jt, mida tabaks sama saatus. Kui Ford otsustas mõni aasta tagasi uuendada oma mootoritootmist Dagenhamis ja investeerida Bridgendi, ei tehtud seda eesmärgiga rahuldada Briti turu vajadusi. Need tehased toodavad üle 1,6 miljonit mootori aastas.

Löögi saaksid ka teenused. Lepingujuristide seas on Inglise õigus ja kohtusüsteem olnud pikalt moes. Inglise kohtuotsuseid tuleb täita ka teistes liikmesriikides – seda ELi seaduste järgi. ELi seaduste kadudes kaob ka kohtuotsuste täitmise mugavus ja kokku kuivab kohtuvaidlustega seotud käive õigussüsteemis. Rahvas rõõmustab, aga sisemajanduse kogutoodang kahaneb.

Nende üksikute näidete põhjal saab selgemaks, miks lahkumisavaldust kohe lauale ei virutata. Ajakirjanduses võrreldakse Brexitit tihti aga hoopis abielulahutusega. Kui tegemist on tõesti abielulahutusega, võib nõrga mängu juures just EL osutuda selleks abielupooleks, kellele jääb maja, suurem osa varandusest ja sõprade poolehoid.

Seotud lood
05.10.2016 07.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto