Sisukord
Kultuur
Postimees
08.10.2016
Eesti Juna näitab end taas külalistele Mälestuskivi kolonel Seimanile Mulgimaa pealinnas pakkus presidendist rohkem elevust Evelin Pangakonto loomine video abil eeldab määrust Kaljulaidi kantseleid hakkab juhtima Tiit Riisalo IRLis pettunud Jaan Männik arutas koostööd sotsidega President Ilvese portree pandi üles Kadrioru lossis Sõja eest põgenenud lapsed ütlevad esimesi eestikeelseid sõnu (20) Neli lugu Ilvesest Minu keha, minu valik (5) Majandus Twitter otsib päästjat Kel palgatööst kõrini, ronib korstna otsa Välismaa Auhind innustab sõjast väsinud riiki Facebooki-põlvkond läheb kukutama vuntsidega kopraid Arvamus Postimees 1992. aastal: fond Sodeistvije aitab Venemaale Aarne Mäe: Eesti pealinn Narva (2) Ene Pajula veste: mammi meelest on Saueaugul ja Iirimaal nii mõndagi ühist Maire Raadik: operaatorid Väinameres Isegi arst on ekslik Päeva karikatuur: rahupreemia laureaat Ei maksudeklaratsioonile! Kas Euroopa Fuld? Minu keha, minu valik (5) Aimar Ventsel: odinlaste proletaarne protest eliidi vastu (15) Juhtkiri: Nobel avansiks (2) Kultuur Mandelastani mõrvad Tahedat lugemist sajandi tagant Kui aju tahab välja lülituda... Linnulennuline ülevaade Eesti linnadest Eesti kultuuri täheatlas: avalikkuse kujunemise algus Aja auk. Holly tuli Miamist Nädala plaat. Kindel minek Muuseum põllul Tuumhoone tulemine: uus Eesti Rahva Muuseum Kuidas välja kannatada väljakannatamatuid sündmusi? Sport Legendaarsed kiiruskatsed muudavad Saaremaa ralli eriliseks Kangur kaotas meistritiitli Ei mingit aladevahelist vaenu: jalgpalliliidu kõneisik on vollefänn Looduselt antud eeldused ja palju tööd: Alar Seim vormib nüüd ka eestlannast tipptõstjat Mart Seim leidis kangiprobleemile lahenduse Väravate nappus sunnib puurilukke kokku tõmbama Šarapova näotu võitlus tuuleveskitega: tunnistan ennast süüdi, aga... (1) AK Tahedat lugemist sajandi tagant Nädala plaat. Kindel minek Aja auk. Holly tuli Miamist Tuumhoone tulemine: uus Eesti Rahva Muuseum Muuseum põllul Viimane veerg Eesti president on kaine! Kümme head asja Mati ja Volli uued seiklused Peeter Langovitsi tagasivaade: kerkib eliitrajoon Aimar Ventsel: odinlaste proletaarne protest eliidi vastu (15) Georgi Potšeptsov: tõeluse massiline erastamine (1) Akadeemik Ergo Nõmmiste: selle aasta Nobeli teaduspreemiad tulid üllatusena Arko Olesk: Nobeli preemiate kaldus geograafia Arter Miks inimesed ja autod läbi ei saa? Millega laadida akut? Pankadest vändani Tallinnas hakatakse filmiimesid tegema Riikliku tähtsusega restoran Täiuslikud võõrad Antonio: I on Itaalia Sagadi mets mõisaköögis Igaühe jaoks on kuskil keegi, kunagi on kohtumise päev… Frauenpower* tõstab pead Sõiduproov. Helesinine pahandus Volvo V60 Polestar Sport näitab uue presidendi ehedat palet (11) Diana Ingerainen: arst pole rõõmude keelaja Eesti talu astub maailma suurtootjate vastu (2) Sigrid Kõiv: head tüdrukud Forbesi edetabelisse ei jõua Kepid kätte ja kõndima Tükike lennujaama kirevast ajaloost (1) Keha, mille näitamise eest makstakse Seksikas charleston peene käsitööga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kuidas välja kannatada väljakannatamatuid sündmusi?

3 min lugemist
Mart Sander FOTO: Tairo Lutter

Mart Sanderi ajaloolise romaani «Litsid. Naiste sõda» teine köide käsitleb aastat 1941. Elavaid mälestusi sellest ajast jääb praegu kiiresti üha vähemaks ja see õudne aeg muutub järjest abstraktsemaks ja ebatõelisemaks.

Tellijale Tellijale

Toon ühe esmapilgul kummalise paralleeli. Internetiühendus ja mobiiltelefon on imbunud ellu ja elutunnetusse nii sügavale, et oma suhet aega, mil neid olemas ei olnud, ei oska ma muul moel kirjeldada kui öeldes, et tean, aga ei usu. Ma tean, et enne ülikooli jõudmist mul polnud mobiiltelefoni ja netti sain harva, aga see tundub uskumatu ja abstraktne, kuidagi ebatõeline – nii ei saa ju elada, nii ei saa ju suhelda! Aga ometi nii oli.

Ka aasta 1941, mis on ju väga lähedane ja põhjalikult dokumenteeritud ajalugu, tundub kuidagi samasugune – tean, aga päris hästi ei usu. Ühe inimeluea pikkune rahuperiood – mis on siinse maalapi ajaloos kaunis pretsedenditu! – on elutunnet ja loomulikkusetaju muutnud nii kardinaalselt, et on raske ette kujutada, kuidas oli võimalik sellised sündmused hulluks minemata üle elada. Õigusriik on saanud millekski nii iseenesestmõistetavaks, et lääne inimese kurikuulus anekdootlik reaktsioon küüditamisloole – miks te küüditajatele politseid ei kutsunud? – muutub juba täiesti normaalseks reaktsiooniks.

07.10.2016 10.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto