Sisukord
Arvamus
Postimees
06.10.2016
Eesti Urmi Reinde kurdab, et Simsoni leer tuleb giljotiiniga ja kraavid on laipu täis Bussijuhid rikkusid liikluseeskirja, et rahvas rongile jõuaks (1) Tapmises kahtlustatav kiirreageerija põdes joomahaigust (11) Mälumäng Millised näevad välja Ilvese viimased tööpäevad? Palju õnne Horoskoop Eesti lühiuudised Tartus üritatakse püstitada luigelohede lennutamise maailmarekordit Eesti lühiuudised Mulluse Tallinna suuravarii põhjustaja tunnistas süüd Mis läks valesti? Patsiendi surma pärast kohtu alla antud Kohtla-Järve arsti esimene selgitus avalikkusele (11) Abituriendid võtsid õpetajate päeval võimu enda kätte Hüvasti, Luxembourg! (1) Majandus Leedu raudtee venitamistaktika ohustab Rail Balticut (3) Töökäte nappus muudab ettevõtted paindlikumaks Google tuli välja oma nutitelefoniga (1) Välismaa Vabariiklased andsid vastulöögi Tillukesed masinad näitavad maailmale tulevikku Rumeenia poliitikas käib nõiajaht Välismaa lühiuudised PERSOON: Gambias hoiab tüüri julmurist imearst Arvamus Olev Remsu: ERMi jalahoop mõistusele (7) Juhtkiri: eksimine ja vastutus Tanel Rebane: eesti majanduse röntgenpilt (1) Taavi Minnik: vanake Kupce lahkumine Kadriorust (3) Postimees 1890. aastal: vannutatud usaldusemehed Carri Ginter: miks britid lahkumisavaldusega ei kiirusta (1) Lauri Vahtre: pöördume sallimatust liberalismist tagasi vabameelsuse juurde (16) Päeva karikatuur Kultuur Kultuuriveerg Mahler – see on elu ja surma küsimus! Kardashianide suguvõsa hiilgus ja viletsus Sport Spordi lühiuudised Poksimaailma valitseja: ma tarvitan kokaiini ja ei taha enam elada Kõik märgid näitavad, et Tänak liitub M-Spordiga Hamiltoni mured: kuutõbiste vandenõu, kõrgem jõud ja kuulikindlus Jaanimaa läks uuest klubist mänguaega jahtima Lärm ja roppused tungivad isegi väärikate alade juurde MMi reformimine ajab jalgpalliinimesed marru Tarbija Kuidas hoida veesüsteemi külmumise eest? AK Kardashianide suguvõsa hiilgus ja viletsus Tartu Tõrksad vallad ei kavatsegi liituda enne riigikohtu otsust Laevas vahetus ootamatult vallavanem (1) Leili võtma pääseb nüüd liftiga (2) Valdadel hakkab vabatahtlik leibade ühte kappi paneku aeg otsa saama Loone Ots: juhtum liinibussis ehk Turvavöö ümber lapse Raekoja kellamäng asus tagasiteele Karl Pütsepp: õpetajaamet pole nagu iga teine Kahanenud moonakott teeb toiduabi saajail meele mõruks (9) Andekas arhitekt tegi Tartust Euroopas ainulaadse ülikoolilinna (1) Seltsivad Tartu mehed tõusid laureaatideks Kristel Rattus: pildirüüstest ERMis (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: eksimine ja vastutus

2 min lugemist
Ida-Virumaa kiirabi FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

On kulunud ütlemine, et sapöör eksib ainult kord elus. Selles lauses on peidus ka sügavam tõdemus, et inimene on siiski ekslik. Igaüks meist, ja mõni eksimus võib olla raskete, isegi traagiliste tagajärgedega. Sõltumata valdkonnast kerkib eksimuse puhul küsimus vastutusest. Sama kehtib ka Ida-Virumaal juhtunu puhul, kus arst lubas kodusele ravile patsiendi, kelle tervislikku seisundit oleks tulnud süüdistuse järgi hoopis haiglas jälgida. Mees suri.

Prokuratuur toetub kriminaalsüüdistuses karistusseadustiku paragrahvidele, mis käsitlevad surma põhjustamist ettevaatamatuse tõttu ning selle eest võib arsti ähvardada kuni kolmeaastane vangistus. Teema väärib laiemat avalikku arutelu sõltumata sellest, millisele seisukohale asub kohus.

Kas valediagnoos peaks ikkagi kaasa tooma kriminaalkaristuse? Kas vastutuse asetamine arstile on õige või peaks seda (vähemalt osaliselt) kandma raviasutus? Kas kõige suurem viga pole mitte meie palju kiidetud efektiivses meditsiinisüsteemis, mis eelistabki seda, et erakorralise meditsiini osakond suunaks patsiendi pigem kodusele ravile? Neid küsimusi on veel ja veel.

Patsient tahab kahtlemata parimat võimalikku ravi. Mõistagi käib selle juurde eeldus, et vande andnud arst vastutab oma tehtud raviotsuste eest. Samas on olukordi, kus arst peab paratamatult tulemuse nimel riskima. Otsus tuleb langetada kiiresti. Risk suurendab eksimise võimalust. Kuigi oleme uhked oma e-lahenduste üle, puudub ka arstil tihti diagnoosi panemiseks info patsiendi kohta. Ebaõnnestumiseks piisab mõnikord õige vähesest. Ja isegi kui kujutame ette, et teave on olemas, jäävad ikkagi juhtumid, mis liigituvad vääramatu jõu kategooriasse. Teisalt võib vigade põhjuseks olla ka rumalus, hoolimatus või raviasutuse logisev süsteem. Oluline on, et ravivigu ei varjataks.

Inimeste suhtumine sellesse teemasse sõltub paljuski isiklikust kogemusest. Ka võrdlemisi pragmaatiline inimene võib nõuda süüdlase väljaselgitamist ja kahju hüvitamist, kui eksimus puudutab teda ennast või tema lähedast.

Eestis on aastaid räägitud arstide mittesüülise vastutuskindlustuse vajalikkusest. See tähendab, et meditsiinilise vea tõttu tekkinud tüsistused, samuti letaalsed juhtumid katab kindlustus. Soomes näiteks on juhtumite menetlemiseks loodud keskne hüvitusorgan. Muidugi on küsimus, kelle taskust tuleb raha.

Eile tuletasid eksperdid meelde, et eurodirektiiv, mis käsib liikmesriikidel luua süsteem patsientidele tekitatud kahjude hüvitamiseks, on seni Eestis üle võtmata. Ida-Viru traagiline juhtum tuletab seda valusalt meelde.

Seotud lood
    05.10.2016 07.10.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto