Sisukord
Arvamus
Postimees
07.10.2016
Eesti Keskerakonna juubeliaastast sai rutakas partei ülevõtt (6) Avaldamata intervjuu, mida väärtustas president Ilves ametiaja alguses (1) Sportlased on täna algavaks Horse Show’ks valmis Äärmusluse ilminguid märgatakse üha rohkem (3) Hirm vangla ees sunnib ravivigu varjama (8) Majandus Brexit kolm kuud hiljem: nael põhjas, börs tipus Maailma parimate brändide eesotsas on tehnoloogiakompaniid Raasukese arvates soosib riigi palgapoliitika keskpärasust (6) Välismaa Slovakkia ei pea end Kremli Trooja hobuseks ELis Steinmeierist võib saada presidendikandidaat (1) Moskva-visiitidest jäi väheks Arvamus Urmas Viilma vastus Olev Remsule: usuvabaduse kaitseks sõnavabadust kasutades (44) Teibi Torm ja Eve Eisenschmidt: mida on viimased kümme aastat hariduses muutnud? (2) Postimees 1889. aastal: kaela-murdev pilvekõrguselt maha kargamine Iisraeli ajakirjanik: probleem «pimedalt» lendavate Vene lennukitega tuleb lahendada (17) Päeva karikatuur: rongist julgem Juhtkiri: kas riigijuhtidel on liiga väike palk? (5) Andrus Karnau: maksta makse või mitte maksta (1) Neeme Korv: terve mõistuse tee kalmistule (3) Ardo Hansson: Eesti majandus ei vaja eelarvepoliitilist stiimulit (9) Kultuur Kultuuri lühiuudiseid Kivirähk kirjutas lihtsa loo, mida tasub vaadata juba Merle Palmiste ja Piret Raugi pärast Mäletate ikka, et venelasi pidi vihkama? Sport Läti imemees sõlmis võimsa lepingu Taani klubilt õppetunni saanud Tartu jääb Meistrite liigast eemale Kas ka koondist võiks aidata Arbeiteri-efekt? Küsimused seoses Eesti koondise koosseisuga Varrak: kahju, et mäng Permis tuleb nii vara Vollemeestel on kohustus alati võita Tarbija Maroko kui tänapäeva muinasjutt Tartu Lasteaia ehitus tõi tüli majja Väike Karu lõpetab lasteaedade pidamise Kõige paremad hotellid polegi pealinnas (2) Nagu kaks tilka vett – lasteaed ja Eesti Rahva Muuseum Vallavalitsus ei näe Soobile preemia maksmises vigu Uus lennuplaan teeb reisijarekordite sajule lõpu (1) Sadakond Tartu tantsijat hurmas Pihkvat Inimesed pääsevad peagi Ööbikupessa (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ardo Hansson: Eesti majandus ei vaja eelarvepoliitilist stiimulit

4 min lugemist
Eesti panga president Ardo Hansson. FOTO: Peeter Langovits

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on raske nõustuda IMFi soovitusega, et parema eelarvedistsipliiniga riigid peavad euroala kui terviku olukorra parandamiseks riskima oma majanduse tasakaalust väljaviimisega.

Tellijale

Sel nädalal toimub Washingtonis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolek, kus arutelu keskmes on maailmamajanduse olukord, peamised kiiremat arengut takistavad kitsaskohad ja majanduspoliitilised soovitused nende kõrvaldamiseks.

Nende arutelude aktuaalsust meie jaoks suurendab asjaolu, et maailmamajanduse ja Eesti arengu kitsaskohad osaliselt kattuvad. Nii nagu maailmamajandust iseloomustab ka Eestit tootlikkuse kasvu aeglustumine.

Samas on ka suuri erinevusi. Paljudes arenenud riikides on probleemiks ebapiisav nõudlus, mis avaldub suures tööpuuduses ja varasemast väiksemas hõives. See on terav probleem mitmes euroala riigis, kus töötus on märksa suurem kui enne üleilmset majandus- ja finantskriisi. Sellises olukorras soovitab IMF majandust elavdada eelarvepoliitika abil.

Eestis on aga olukord erinev: meie tööhõive määr on viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel ning ka töötus on suhteliselt väike. Seetõttu puudub Eestis praegu selge vajadus elavdada majandust eelarvepoliitika abil. Valitsuse kulutuste suurendamine olukorras, kus palgakasv on üsna kiire ning tootlikkuse kasv sellest aeglasem, võib tekitada meie majandusele tarbetuid lisapingeid.

Majanduse konkurentsivõime seisukohalt on tähtis, et tootlikkuse ja palga kasv käiksid käsikäes. Seetõttu võib nõudluse suurendamine hetkel, mil see peamiselt kiirendab palgakasvu, ohustada meie konkurentsivõimet ja seeläbi elatustaseme tõusu.

Majanduspoliitika analüüsijatel, nagu IMF, on keeruline anda soovitusi euroalale kui tervikule. Euroalas leidub veel selliseid riike nagu Eesti, kus töötuse tase on madal ja hõivemäär kõrge. Suurtest riikidest on hea näide Saksamaa, kus lisaks tööturu heale seisule kasvavad jõudsalt ka kinnisvarahinnad, mis annab tunnistust tugevast majandusest. Samas on rohkem euroala riike, kus majanduse elavdamine oleks mõistlik – nendes maades on töötus suur, hõive vähenenud, palgakasv olematu ja majanduskasv kesine. 

Olukorra muudab aga keeruliseks tõik, et kehvemas majandusseisus olevate euroala riikide riigivõlg on enamasti väga suur. See seab piirid  majanduse elavdamisele eelarvepoliitika abil: valitsuse kulutuste suurendamine või maksumäärade alandamine võib kergesti tekitada laenuandjates hirmu, et need riigid ei suuda oma võlga tagasi maksta. Seetõttu võivad sellised majanduse elavdamise katsed mõjuda soovitule hoopis vastupidiselt.

Arusaamad, kuidas seda dilemmat lahendada, on selgelt erinevad. Näiteks IMFi endise peaökonomisti Olivier Blanchardi soovitus on ühene: euroala majanduse elavdamiseks peab Saksamaa oma majandust eelarvepoliitika abil veelgi tagant tõukama ja aktsepteerima, et see võib kaasa tuua Saksa majanduse ülekuumenemise. Blanchardi hinnangul on see risk vajalik ohver raskemas seisus olevate euroala riikide olukorra (kaudseks) leevendamiseks.

IMFi soovitused euroala majanduse elavdamiseks on mitmekülgsemad. Esiteks soovitatakse euroala riikidel põhjalikult läbi mõelda, millised muudatused parandaksid majanduse pikemaajalist kasvuvõimekust, ning seejärel need muudatused ka võimalikult kiirelt ellu viia. Muudatuste all peetakse tavaliselt silmas turgude toimimise parandamist, infrastruktuuri uuendamist, uurimus- ja arendustegevuse toetamist või haridus- ja tervishoiusüsteemi tõhustamist.

06.10.2016 08.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto