Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
08.10.2016
Eesti Juna näitab end taas külalistele Mälestuskivi kolonel Seimanile Mulgimaa pealinnas pakkus presidendist rohkem elevust Evelin Pangakonto loomine video abil eeldab määrust Kaljulaidi kantseleid hakkab juhtima Tiit Riisalo IRLis pettunud Jaan Männik arutas koostööd sotsidega President Ilvese portree pandi üles Kadrioru lossis Sõja eest põgenenud lapsed ütlevad esimesi eestikeelseid sõnu (20) Neli lugu Ilvesest Minu keha, minu valik (5) Majandus Twitter otsib päästjat Kel palgatööst kõrini, ronib korstna otsa Välismaa Auhind innustab sõjast väsinud riiki Facebooki-põlvkond läheb kukutama vuntsidega kopraid Arvamus Postimees 1992. aastal: fond Sodeistvije aitab Venemaale Aarne Mäe: Eesti pealinn Narva (2) Ene Pajula veste: mammi meelest on Saueaugul ja Iirimaal nii mõndagi ühist Maire Raadik: operaatorid Väinameres Isegi arst on ekslik Päeva karikatuur: rahupreemia laureaat Ei maksudeklaratsioonile! Kas Euroopa Fuld? Minu keha, minu valik (5) Aimar Ventsel: odinlaste proletaarne protest eliidi vastu (15) Juhtkiri: Nobel avansiks (2) Kultuur Mandelastani mõrvad Tahedat lugemist sajandi tagant Kui aju tahab välja lülituda... Linnulennuline ülevaade Eesti linnadest Eesti kultuuri täheatlas: avalikkuse kujunemise algus Aja auk. Holly tuli Miamist Nädala plaat. Kindel minek Muuseum põllul Tuumhoone tulemine: uus Eesti Rahva Muuseum Kuidas välja kannatada väljakannatamatuid sündmusi? Sport Legendaarsed kiiruskatsed muudavad Saaremaa ralli eriliseks Kangur kaotas meistritiitli Ei mingit aladevahelist vaenu: jalgpalliliidu kõneisik on vollefänn Looduselt antud eeldused ja palju tööd: Alar Seim vormib nüüd ka eestlannast tipptõstjat Mart Seim leidis kangiprobleemile lahenduse Väravate nappus sunnib puurilukke kokku tõmbama Šarapova näotu võitlus tuuleveskitega: tunnistan ennast süüdi, aga... (1) AK Tahedat lugemist sajandi tagant Nädala plaat. Kindel minek Aja auk. Holly tuli Miamist Tuumhoone tulemine: uus Eesti Rahva Muuseum Muuseum põllul Viimane veerg Eesti president on kaine! Kümme head asja Mati ja Volli uued seiklused Peeter Langovitsi tagasivaade: kerkib eliitrajoon Aimar Ventsel: odinlaste proletaarne protest eliidi vastu (15) Georgi Potšeptsov: tõeluse massiline erastamine (1) Akadeemik Ergo Nõmmiste: selle aasta Nobeli teaduspreemiad tulid üllatusena Arko Olesk: Nobeli preemiate kaldus geograafia Arter Miks inimesed ja autod läbi ei saa? Millega laadida akut? Pankadest vändani Tallinnas hakatakse filmiimesid tegema Riikliku tähtsusega restoran Täiuslikud võõrad Antonio: I on Itaalia Sagadi mets mõisaköögis Igaühe jaoks on kuskil keegi, kunagi on kohtumise päev… Frauenpower* tõstab pead Sõiduproov. Helesinine pahandus Volvo V60 Polestar Sport näitab uue presidendi ehedat palet (11) Diana Ingerainen: arst pole rõõmude keelaja Eesti talu astub maailma suurtootjate vastu (2) Sigrid Kõiv: head tüdrukud Forbesi edetabelisse ei jõua Kepid kätte ja kõndima Tükike lennujaama kirevast ajaloost (1) Keha, mille näitamise eest makstakse Seksikas charleston peene käsitööga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Nobel avansiks

2 min lugemist
Colombia president Juan Manuel Santos FOTO: Reuters/ScanPix

Nobeli rahupreemia läks kolmandat korda selle väljaandmise ajaloo vältel Lõuna-Ameerika riigi esindajale, Colombia presidendile Juan-Manuel Santosele tema hiljutiste pingutuste eest 52 aastat väldanud (ehkki konflikti enda juured ulatuvad 1948. aastasse) ja üle 200 000 inimelu nõudnud kodusõja lõpetamiseks.

Colombia kodusõda peaks marksistliku FARCi ja valitsuse kokkuleppel põhimõtteliselt saama samasuguse kompromisslahenduse nagu mitu varasemat sisekonfälikti, näiteks Põhja Iirimaal, ning olema tulevikus eeskujuks konfliktide lahendamisele Süürias ja mujal Lähis-Idas. FARC on lubanud relvad maha panna, saades vastu õiguse tegutseda edaspidi Colombia poliitilises süsteemis.

Žürii seekordne valik tekitab küsimuse, mis on Nobeli rahupreemia puhul varemgi esile kerkinud. Nimelt, kas anda auhind tegevpoliitikule ja teatud mõttes avansina on ikka hea mõte?

Seab see ju poliitikule vaieldamatu lisakoorma, mida oleme näinud kas või Ameerika Ühendriikide ametist lahkuva presidendi Barack Obama puhul, kelle administratsiooni pärandina jääb maailm palju ebastabiilsemasse olukorda kui aastal 2009, mil temast president sai. Tema järeltulijale on see õppetund, mille endine NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen on sõnastanud lihtsalt: kui Ameerika ei soovi mängida maailmas konstruktiivse liidri rolli, siis on tagajärjeks vaakum, millesse tungivad kõikvõimalikud ebameeldivad tegelased.

Tegelikult on ka Colombia rahulepe otseselt seotud Ameerika geopoliitilise taandumisega Obama administratsiooni ajal. Kui Colombia endisest kaitseministrist Juan-Manuel Santosest sai 2010. aastal Colombia president, ootasid paljud, et ta võtab FARCi suhtes karmi hoiaku. Kuid eelkõige just seoses Ühendriikide sõjalise ja majandusliku abi vähenemisega ning vaskjõudude populaarsuse tugeva tõusuga Ladina-Ameerikas otsustas ta minna läbirääkimistele. FARCil nagu mitmel teiselgi Ladina-Ameerikas tegutseval marksistlikul sektil pole puudust elavjõust, küll on aga aastakümneid kestnud relvavõitlus liikumise välja kurnanud ja läbirääkimiste laua taha sundinud.

Iseenesest on Colombia rahuprotsess sattunud raskesse olukorda, kuna sellele on eitava hinnangu andnud nii mitu poliitilist jõudu kui ka riigi kodanikud 2. oktoobril toimunud rahvahääletusel, kus rahulepe FARCiga napi häälteenamusega tagasi lükati. Rahuprotsessi edasine kulg ja võimalik tulemus on praegu võrdlemisi ebaselge. Ehk olekski tulevikus auhinna andmisel mõttekam eelistada tegevpoliitikutele valitsusväliseid organisatsioone ja aktiviste, kes teevad oma missioonist kantud igapäevatööd väga rasketes tingimustes ja sageli otsese surve all ning vajaksid rohkem tuge kui poliitikud.

Seotud lood
07.10.2016 10.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto