Sisukord
Arvamus
Postimees
10.10.2016
Eesti Savisaar välistab Keskerakonna lõhenemise President Toomas Hendrik Ilvese ametiajad arvudes Lõikuspüha Eesti Põllumajandusmuuseumis Presidendiaastad läbi fotoobjektiivi Elukaaslast jõhkralt peksnud mees pääses tingimisi vangistusega Ametiühingud soovivad töökohut Hinnanguid Toomas Hendrik Ilvesele kui riigimehele, mõtlejale ja inimesele (2) Poolakad lüpsid Tallinna Sadamat kümnete miljonitega (24) Parvlaevaprojekt on miljonitega miinuses (4) Majandus Kustutamine vastutajata maksuvõlglasi ei päästa Kaabli järele tulnud laev vajas tormivarju Panused pannakse sundlõpetamisele Välismaa Gruusia ei muuda praegust kurssi AJA PEEGEL: Kuidas Nikita Hruštšov New Yorgis kingaga märatses (10) KOHALIK VAADE: Ungari päevalehe töö peatamine tõi kaasa protestid Arvamus Raul Eamets: pensionidest arvude keeles, ilma emotsioonideta (45) Jüri Vendik: Vene liberaalse opositsiooni jaoks on mäng seks korraks läbi Kirjanike pöördumine sõna- ja väljendusvabaduse toetuseks (6) Kaupo Meiel: president ei lõhu su puid Juhtkiri: Toomas Hendrik Ilvese pärand (3) Postimees 1921. aastal: ajakirjanduse-vabaduse vägistus või kodaniku-vabaduse kaitse? Kultuur Etnokulpide jagamisel oli edukaim Naised Köögis Bertmanit huvitab konsteptsioonist enam emotsioon Sport Plangi külm pea ja õpipoiste kiirus Mercedes võitis tiitli, Rosberg suurendas edu Jalgpallikoondise taastatud usu tugev kondiproov Kas imemees Käit saab kohe ühe võimaluse veel? Albert Hawaii Ironmani järel: jätsin endast kõik rajale Kalev võitis uustulnuka lõvikoopas Väärt etendusele jäi punkt panemata Tarbija Luksuslikum taksosõit läheb pealinnas kallimaks Pardakaamera aitab klaarida liiklusõnnetusi Tartu Toomas Hansson: vajame korralikke maanteid, mitte e-teid (2) Plagiaadikahtlane töö jäi oksjonilt eemale Hädalistele vajalikke elamisi jääb Tartus aina vähemaks (3) Juhtkiri: siiruses Väikest Karu süüdistada ei saa Liibanonist pärit põgenikepere sõitis tagasi kodumaale (12) Laevareise Emajõel naudib üha rohkem rahvast Muusikud käivad koolilastele klassikalist muusikat tutvustamas Veri, higi ja pisarad: parimaid selgitasid nahkkindamehed Priit Pullerits: Klavanist jääb väheks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kirjanike pöördumine sõna- ja väljendusvabaduse toetuseks

2 min lugemist
Kaur Kender raamatuga "Untitled 12". FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Kaur Kenderi kriminaalmenetlusega on tänaseks jõutud faasi, kus kirjanikku ootab ees lähetus psühhiaatriakliinikusse. Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud Kaur Kenderi kaitsja taotlust tühistada Harju maakohtu hiljutine otsus Kenderi psühhiaatrilise sundekspertiisi kohta. Kenderi advokaat esitas põhjendatud taotluse riigikohtule, et ringkonnakohtu otsus omakorda läbi vaadataks. Tänaseks on riigikohus teatanud, et ei võta kaebust menetlusse.

Usume kohtuvõimu sõltumatusse Eestis, sõltumatus aga ei ole otseses seoses kohtuotsuste sisulise kvaliteedi või informeeritusega. Ametnik võib olla aus ja kitsarinnaline, nii nagu ta võib olla ühtaegu erudeeritud ja korrumpeerunud. Kirjanike loometeedel võib kõrvu vaieldamatute õnnestumistega ette tulla ka õnnetuid möödapanekuid. Küsimus on selles, kas me täna, 25 aastat pärast Nõukogude Eesti lõppu, tõesti soovime, et kirjanduse headuse üle peetakse kohut kellegi teise kui publiku poolt? Ja kas on aktsepteeritav, et kirjanik provokatiivse teksti pärast, millel puuduvad kuritegelikud taotlused, psühhiaatriakliinikusse suunatakse?

«Untitled 12» üle puhkenud mõttevahetus on üks sellistest, mille puhul pole ühelgi osapoolel võimalik targana näida ega midagi võita. Sel kevadel viibisid kohtusaalis tunnistajatena kultuuriasjatundjad, kes kõik kinnitasid teksti kuulumist hälbekultuuri näidete hulka. Eksperdid andsid kohtule ülevaate hälbekunsti ajalooliselt väljakujunenud vormidest ja piiridest lääne kultuuriruumis. Need piirid on võimaldanud markii de Sade’i jõudmist Penguin Classicsi autorite sarja kõrvuti Shakespeare’i ja Walter Scott’iga. Sellest hoolimata on Eesti Vabariigi ametnikud kultuurilist fenomeni käsitamas meditsiinilise probleemina.

Tõdemus, et «kunstnik eksis», on tüüpiline reaktsioon transgressiivsele kunstiaktile, sellised aktid tekitavad alati avalikku arutelu. Kindlasti vajab lahkamist, miks on avangardne kunst nihilistlikuks muutunud. Et need arutelud toimuvad kohtus ja suletud uste taga, on ühiskonna ebaküpsuse ja ametnike ebakindluse märk. Arutelu suunamine psühhiaatriakliiniku seinte vahele raamib küsimuse aga hoopis laiemalt: milline on riigi suhtumine kunsti- ja sõnavabadusse, kas vastukultuur on lubatud ja kui ei ole, siis millised võivad olla selle tagajärjed Eesti demokraatia tervisele?

Kenderi tekst, olgugi ärritav, on kultuuriline fakt. Kunst ei ole mõeldud alati selleks, et meeldida. Kultuurne jälestus on piisavalt tugev regulatiivmehhanism ega vaja riigi repressiivset tuge.

Me ei seisa mitte ainult kirjanike väljendusvabaduse, vaid kõigi inimeste sõnavabaduse ja Eesti põhiseaduse eest. Probleemi tuum pole üksikus kohtuprotseduuris või ekspertiisis, vaid ühiskonna põhiväärtustes ja seaduste täpsuses nende väljendamisel ja kaitsel.

Seadusandjal tuleks kaaluda «Untitled 12» põhjal kriminaalasja algatamist võimaldanud paragrahvi sõnastuse muutmist nii, et see ei piiraks kunsti- ja väljendusvabadust, aga ennetaks piisava kindlusega tõelisi kuritegusid.

Sveta Grigorjeva, Peeter Helme, Sass Henno, Maarja Kangro, Indrek Koff, Jüri Kolk, Mihkel Kunnus, Siim Nurklik, Meelis Oidsalu, Jaan Pehk, Paavo Piik, Kajar Pruul, Toomas Raudam, Jürgen Rooste, Aarne Ruben, Olavi Ruitlane, Ivar Sild, Triin Tasuja, Mait Vaik, Siim Veskimees, Elo Viiding, Heiki Vilep, Märt Väljataga

----------------

Täpsustus ja vabandus. Osa allakirjutanuist ei ole Eesti Kirjanike Liidu liikmed, seepärast parandasime ka pealkirja. Vabandame eksituse pärast.
Toimetus

Seotud lood
08.10.2016 11.10.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto