/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
Tallinna Sadam on rahustanud avalikkust faktiga, et iga lepingus ületatud päeva eest maksab Poola Remontowa laevatehas 37 500 eurot trahvi, kuid selle asjaolu nullib teadmine, et laevu tellides maksis sadam paarkümmend miljonit üle turuhinna. TS Laevad teatas, et soovib
Seega on poolakatel aega venitada mõlema laevaga kuni kümme kuud. Alles siis tiksuvad leppetrahvid nende jaoks nulli. Kuidas poolakad sellise hinna – 31,5 miljonit eurot laeva pealt – endale välja rääkisid? Väidetavalt käis see kergelt. Esimesed kaks korda olevat Remontowa eestlastele lihtsalt ära öelnud, sest neil olevat tehases tööd ees.
Kui nüüdseks sama projektiga seoses miljonite eurode ulatuses altkäemaksu võtmises kahtlustatav sadama eksjuht Allan Kiil kolmandatki korda poolakate ukse taha ilmus, oli ilmselge, et eestlastelt võib küsida ükskõik millist hinda.
Eesti riigifirma oligi valmis poolakad sõna otseses mõttes üle kuldama. 31,5 miljonit eurot tundub arusaamatult kõrge hind, kui arvestada, et analoogsed laevad valmivad Türgis enam kui kaheksa miljonit eurot tükist odavamalt.
Türgi laevaehituse kvaliteedi üle pole praegu mõtet spekuleerida. Näiteks Saksamaal oldi valmis samal ajal ärimees Vjatšeslav Leedole ehitama uut parvlaeva hinnaga 23 miljonit eurot. Kui Leedo ja tema kompanjon Olav Miil tellinuks kaks laeva, langenuks hind 22 miljonile.
Tallinna Sadama argument, et poolakad pingutavad laevade ehitamisel, sest kardavad, et tellija võib loobuda ja laevad neile kätte jätta, ei kõla usutavalt. Miks? Üldist laevaehituspraktikat järgides peab Eesti pool olema praeguseks kinni maksnud ligi 60 protsenti laeva hinnast. Laevu Poolasse jättes kingitaks Remontowa tehasele sisuliselt üle 16 miljoni euro, mis on valmimise lõppjärgus olevale Tõllule praeguseks kulunud.
Ja kui uus laev poolakatele kätte jääkski, leiaksid nad sellele kindlasti uue ostja, ehk teeniksid teist korda vaheltkasu. «See laevade kättejätmise lugu on jah kellegi helesinine muinasjutt,» tõdeb üks rahvusvahelise kaliibriga merendusettevõtja.
TS Laevad teatas, et soovib ümber lükata väite nagu oleks laevatehas petnud Tallinna Sadamat kümnete miljonitega. Postimees avaldab vastuväite täismahus:
Tallinna Sadamal on pangagarantiid, mis tähendab, et meie makstud rahad laevatehasele on kaitstud. Ei ole vahet, kas oleme juba maksnud 16 miljonit või 30 miljonit ja halvimal juhul, kui peakski juhtuma nii, et leping jääb täitmata Remontowa poolelt, siis Tallinna Sadam saab oma raha täismahus pangalt tagasi. Igal juhul on Remontowa huvitatud laeva valmisehitamisest, vastasel juhul tähendaks see ettevõttele keerulist finants- ja majanduslikku olukorda. Ja kui Postimehe väidetud laeva hind on tunduvalt üle turuhinna, siis tekitab küsimust, kuidas laevatehas leiab sellele kiirelt uue ostja. Laevatehasega kokkulepitud trahvihind on üle turu keskmise ja on pannud laevatehase pingutama.
Tallinna Sadama käsutuses olevate dokumentide põhjal valiti 2013. aastal odavaimad pakkumised, mida erinevad laevatehased tol hetkel pakkusid. Lääne-Euroopa laevaehitajatelt saadud hinnapakkumised olid sealjuures suurusjärgus 36 miljonit. Eesti majanduse lähiajaloos on jooksnud avalikest kanalitest läbi liinile sobivate neli-viis aastat vanade laevade hinnad 26-27 miljonit eurot.
Samas on tänasel juhatusel raske hinnata eelmise juhatuse hinnaläbirääkimisi ja tehtud valikuid.