Sisukord
Arter
Postimees
15.10.2016
Eesti Majanduse lühiuudised Mälumäng Omastamises süüdistatav raamatupidaja astus kohtu ette (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised Sõnasõda Reformierakonnas: Kallas nõuab süüdistuste arutamist juhatuses Vaheperiood riigikaitses: mida saame, teeme ära (20) Kõik presidendid on olnud kimpus kinnisvaraga (2) ERMi esimesed nädalad ületavad prognoosi (3) Majandus Eesti professor: Samsungi äparduse taga on tootjate võidujooks Majanduse lühiuudised Tasakaal töö ja palve vahel Välismaa ELi liidrid kahtlevad nn pehme Brexiti võimalikkuses Naeratuste maa leinab kuningat Elupõletajast prints viivitab troonile asumisega Šotimaa esitab uue referendumiplaani (1) Raha jalaga segada: Tai kuningapere on maailma rikkamaid Arvamus Postimees 1994. aastal: Laimons Raudsepp meenutab Soome koondise külastuskäiku: mul oli Eesti pärast häbi Juhtkiri: Ärmagate’i õppetunnid (14) EKI keelekool. Argo Mund: mesimumm (1) Rein Veidemann: kummardamiseni! Soolane supp à la Ärma Peeter Langovitsi tagasivaade: ühine toetus nõrgematele Parts, raisk! (7) Troonipärija pisarad Nobeli suudlus Juudale Neeme Korv: mis saab Tallinnast? (4) Kaire Uusen: kes on kuulsaim surnud eestlane? (4) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Vastalisi mõistujutte Venemaalt Nädala plaat. Klassikaline Warpi plaat Aja auk. Heroiini õied Bob Dylani müradest ja mõradest autoriteet Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Sport Tänak lõpetas raske rallipäeva üheksandana Võidu nimel peab raha kulutama targalt Puhtaid suusariike jääb aina vähemaks (1) Kalamehed ja postitantsijad tahavad olümpiale AK Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Urve Eslas: kolm kohtumist Valge Maja lähedal Vastalisi mõistujutte Venemaalt Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Rein Veidemann: kummardamiseni! Aja auk. Heroiini õied Küsimused lollide klubile Kas teadus on ainult rikaste privileeg? Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Hanno Ojalo: legendaarne Tehumardi öölahing (2) Viimane praam Hiiumaale Tere, Kersti Kreeka tähistab triumfi Pavel Lobkov: valitsus ei aita kedagi, kui inimesed oma õiguste eest ei seisa (1) Vana kuld: Kalaranna fordi viimased päevad (1) Arter Eesti kalamehed põgenesid orkaani eest Nelli Kalikova: armastus ravib kõige paremini Unenäos näeme iseennast, ei midagi enamat Peidus pinna all Andrus Ansip: rahva kannatust ei tahaks enam proovile panna (6) Särtsu šokolaadist «Ma tahaksin Donald Trumpi näkku lüüa!» (2) Autolugu. Renault Scenic: Tagasi troonile Kuidas preili Eestist neiu Estonia sirgus ehk Kuidas armastuse wabariigist vabaarmastuse riik sai Moenädala maiuspalad Kired Eesti moeköögis Kui asfalt linnas ei sula… Reisile teiega 760 kilomeetrit tuule ja vihmaga väntamist heategevuse nimel Reportaaž sünnituselt: elu ilusaimat hetke simuleerides Hunt karjas Kuvarite kuumad kurvid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hunt karjas

2 min lugemist
Jüri Kolk. FOTO: Sille Annuk
Tellijale Tellijale

Laenasin kallimalt raamatu, Bulgaaria kirjaniku Alek Popovi teose ingliskeelse versiooni pealkirjaga «The Black Box». Raamat hammustab lõbusate ja pealiskaudsete kihtide vahel ka identiteediküsimust: kes inimene on? Paljud selle raamatu tegelased on mingil määral oma sissekasvanud rollist välja tõugatud või roninud, veidike nihkes. Minu lemmik on Mr. Kurtz – rahvusvahelise haardega megakorporatsiooni ülemakstud konsultant, kes on läinud üle talle võõra Ida-Euroopa riigi ärastamisele määratud ettevõtte tööliste poolele, jagab neile veidraid rituaale ettekäändeks tuues raha (mida sulgemisele määratud ettevõtte töötajad puuduliku sotsiaaltoetusega riigis hädasti vajavad) ja tekitab oma tööandjatele metsikutes kogustes probleeme.

See raamat oli mul kaasas, kui läksin Tartu kesklinnas ühte Rimisse toitu ostma. Juba sisenemisel kukkusid turvaväravad meeleheitlikult üürgama. Appi, appi! Varas tuleb! Peatusin väljaspool väravaid. Lootsin turvamehega asjad enne sisenemist sirgeks rääkida, aga tema ei tulnud kohtumisele. Panin masina korraks uuesti hüüdma – ikka ei kedagi. Kassad olid sealsamas, aga kassapidajate kõige olulisem ülesanne on mõistagi klientide teenindamine. Viiplesin, valmistusin juba hõiklemagi, siis leidis üks kassiiridest minu jaoks hetke. Ütles armsasti, et küllap teil on kotis raamat, minge aga edasi, ärge muretsege. Läksin, sooritasin ostud, lahkusin. Väravad röökisid jälle, aga mina olin juba enne väljumist kenasti ette vabandanud. Ütlesin, et vaadake, siin oli üks kena kassiir, nüüd on ta läinud, me rääkisime minu sisenemisel minu kriminaalsest taustast ja jõudsime kokkuleppele. Pakkusin, et võin koti sisu näidata. Seda kõike oli liiga palju. Rehmati käega, võeti vorsti eest raha ja paluti lahkuda. Turvaväravad kriiskasid kurvalt, teadmata, et kohtume varsti jälle. Kohtusime tõesti. Ma tassisin raamatut kaasas, et seda vabadel hetkedel peatüki või paari kaupa lugeda, ja sain mitmel pool turvaväravatelt tähelepanu. See oli omamoodi lahe. Trummid põrisevad, pasunad hüüavad: Jüri tuleb! Kuulake kõik, Jüri tuleb! Hakkasin ennast tundma tähtsa inimesena. Suhtlesin teenindajatega, vaatasime üksteisele otsa, naeratasime.

14.10.2016 17.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto