Unenäos näeme iseennast, ei midagi enamat

FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Unes nähtud sündmustele ja märkidele on ajast aega omistatud tähendusi, kuid ühelgi uurijal pole õnnestunud veenvalt tõestada, et need suudaks tulevikku ennustada – pigem peegeldavad meid endid sellisena, nagu oleme.

Tellijale Tellijale

Inimene magab ligi kolmandiku oma elust. Arvatakse, et unenäod moodustavad täiskasvanud tervel inimesel umbes viiendiku tema magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40–60 minuti järel kokku 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises – ühed mäletavad unenägusid hästi, teised halvemini.

Igaüks meist on ärganud vahel unest suure ehmatusega, kui unenäos on tema või lähedastega midagi hirmsat juhtunud, ja siis oleme tundnud heameelt, et see juhtus üksnes unes. Teinekord jälle on kahju ärgata, sest kogesime unenäos midagi äärmiselt meeldivat, olgu see siis armumine või mõnus puhkus soojal maal, kui meil õues tormituul lõõtsub.

14.10.2016 17.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto