Sisukord
Arvamus
Postimees
12.10.2016
Eesti Vao keskuse süütamise uurimine lõpetati tulemuseta (10) Riigikohus andis tuulikuvaidluses õiguse kohalikule elanikule Tuleval aastal algab Tallinna-Tartu maantee ehitus Laevakaitsjatele pääseteed ei paista Koolilaste ranitsad on enamasti soovitatust raskemad Kroonilised haiged nii kiiresti enam arsti juurde ei pääse (5) Õnnetuse merepäästekoolitusel põhjustas instruktori eksimus Kuhu jäid lubatud parvlaevad? (7) Peksu ohver soovis mehe karistamata jätmist Segased lood Tehumardi lahinguga Majandus Galaxy Note 7 tootmine lõpetatakse Odav nael meelitab poodlejad Londonisse Vorstiga Rail Balticu vastu (3) Trump ja Buffett astusid maksude pärast sõnasõtta Putini sõnad tõstsid kütuse hinda (2) Pensionifondide investeeringud Eestisse (2) Välismaa KOHALIK VAADE: Leedu valimised tõid Facebooki põlvkonnale uut lootust Usbekistanis kaotas sünnitaja lapse, sest arst oli põllul tööl Ühendriike terroriseerib pahatahtlike klounide laine (3) Haiti orkaaniohvreid maetakse massihaudadesse Arvamus Avo-Rein Tereping: lapsed toovad õnne (11) Liina Kersna: uus normaalsus? (4) Dagmar Lamp: kui mind esimest korda löödi... (1) Erkki Bahovski: uduse Albioni hullumaja (2) Heido Ots presidendi nime käänamisest: keiser pole keelemehest kõrgemal (1) Maris Jõks presidendi nime käänamisest: kui keelereeglitega vastuolu pole, tuleb inimese soovidega arvestada (2) Juhtkiri: uurijad tegid, mis võimalik. Tõde Vao põlengu kohta ei selgunud (2) Postimees 1920. aastal: Liivi töilt langeb vari Päeva karikatuur: ilmajuttu kah Sport Jalgpallikoondis: üks mure sai lahendatud, teine ootab ja kolmas … Euroopa korvpalligurmaanide maiuspala jõudis uude ajastusse Balti riike ühendav võrkpallihooaeg algab: Midagi uut ja midagi vana Pearätt röövib malenaistelt unistuse Tarbija Kopsutromb võib lõppeda äkksurmaga Kroonilised haiged nii kiiresti enam arsti juurde ei pääse (5) Tartu Koht eralastehoius jättis suure pere linna soodustusest ilma Anne Schotter: vanglast vabanenu on tänaval ohtlikum kui varjupaigas (1) Väikese Karu lasteaia võtab üle Väike Päike Galerii: Veeriku kooli võimla tegi läbi kauaoodatud noorenduskuuri Kunstimuuseum pakub teadmisi linna loomisest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: uurijad tegid, mis võimalik. Tõde Vao põlengu kohta ei selgunud

2 min lugemist
Põleng Vao pagulaskeskuses. FOTO: Marianne Loorents

Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuse põleng läinud aasta septembris märkis Eesti ühiskonna jaoks üht murdepunkti. Toona tekkinud arutelu käigus jõuti arusaamiseni, et vihakõnest võivad saada vihateod. Et seni sotsiaalmeedias või kommentaariumites väljundi leidnud, teadmatusest ja pelgusest sündinud pahameel võib saada vägivaldse, inimeste elu ähvardava vormi. 70 magava inimese, sealhulgas 13 lapse elu oli ohtu pandud.

Mis tegelikult toona, 3. septembri öösel juhtus, ei saa me tõenäoliselt kunagi teada. On teada, et majasein süüdati ja et seda tehti bensiiniga. See on aga ka enam-vähem kõik, mis kindel on. Algatatud kriminaalmenetluse käigus süütajatele jälile ei jõutud ja prokuratuur andis politseile loa menetlus lõpetada.

Menetluse lõpetamine ei tähenda, et uurijad ei oleks asitõendite uurimisel vaeva näinud (või et menetlust uute andmete ilmnedes jätkata ei saaks), vaid pigem oli küsimus asitõendite nappuses. Osa füüsilisi asitõendeid hävis tules, kuid ka suur osa muust teabest jäi uurijatele kättesaamatuks.

Võib uskuda, et uurijad tegid tõepoolest kõik võimaliku, et sündmuste käik ja teo toimepanijad selgeks teha. Juhtivpoliitikute surve ja avalikkuse ootus seadis neile lisavastutuse. Kuulati üle kümneid tunnistajaid, vesteldi külaelanikega, vaadati läbi tuhandeid tunde videomaterjale (nii sündmuse toimumise ajast kui ka hilisemast, juhuks kui pahategija teopaigale naaseb), tehti DNA-teste, sõrmejälje- ja värvkatteekspertiise ja muuhulgas uuriti ka mitut tuhandet telefoninumbrit, mis toimunu ajal lähima mobiiltugijaama levialas olid olnud, kuid sellest hoolimata süütajat ei tabatud.

See tulemus on halb mitmes mõttes. Õiguslikult on see halb, sest tahtlikult inimeste elu ohtu panijad jäävad karistamata. Üldisele turvatundele on see halb, sest karistamatus (kas või kaudne) teeb kooseksisteerimise vaikiva kokkuleppe – mis on lubatud ja mis mitte – taas pisut hapramaks. Ühiskondlikult on see halb, sest teadmatus, mis siis õigupoolest juhtus ja mis põhjustel, ei aita sündinud arutelude käigus (ja juba enne neid) tekkinud vastasseisu silumisele kuidagi kaasa.

Ja viimaks, vihakuritegude (isegi arvatavate) lahenduseta jäämine on halb ka neile alusväärtustele, millel seisab euroopalik ühiskonnakorraldus. Vihakuriteod, mille taga definitsiooni järgi on mingi inimese või inimgrupi tunnistamine vähem väärtuslikuks, käivad risti vastu lihtsale, kuid olulisele arusaamale, et inimesed on seaduse ees võrdsed ja ka väärivad võrdset kohtlemist, sõltumata rahvusest, nahavärvist või tõekspidamistest.

Neid, kes on veidi enam kui aasta tagasi toime pandud süütamise taga, võib seaduse järgi otsida veel neli aastat, seejärel kuritegu aegub. Juhul kui selgub uusi asjaolusid, kui seni teada olevale lisandub uus infokild, on võimalik, et juhtunu uurimist jätkatakse. Jõuda tõeni selle kohta, mis Vaos 3. septembri öösel toimus, oleks kõigi huvides.

Seotud lood
    11.10.2016 13.10.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto