Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peksu ohver soovis mehe karistamata jätmist

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Mitu aastat oma elukaaslast ja lapse ema peksnud ning väärkohelnud Pärnu mehele mõistetud tingimisi karistus on pannud inimesed kahtlema Eesti kohtusüsteemi õigluses. Sel juhtumil pääses vägivallatseja niivõrd kerge karistusega ohvri enda soovil. 

Läinud reedel mõistis Pärnu maakohus elukaaslast umbes kahe ja poole aasta vältel jõhkralt peksnud Jaan Akermanile poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse, mida ei pöörata täitmisele, kui mees ei pane kahe aasta jooksul uut kuritegu toime.

Arvestades, et mees peksis naist jõhkralt mitme aasta jooksul, muu hulgas ajal, mil naine oli rase, tähendab tingimisi karistus tavainimesele seda, et mees sisuliselt pääses karistusest.

Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kristina Kostina selgitas, et tegelikult soovis ohver üldse kriminaalmenetlust vältida ja kohaldada lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse korral pääseb vägivallatseja kriminaalkaristusest ja peab püüdma oma tegu heastada selle järgi, kuidas kannatanu soovib.

Kostina märkis, et antud juhul ei olnud prokuratuur sellise lahendusega nõus, kuna mehe teod olid liiga rasked. «Selles suhtes oli kujunenud teatud muster, kus mees peksab naist, mille järel nad mingiks ajaks lepivad, kuid siis toimub kõik uuesti. Prokuratuur oli seisukohal, et mees tuleb võtta vastutusele,» nentis Kostina.

See on klassikaline lähisuhtevägivalla juhtum, vahendas Kostina prokuröri sõnu. Kostina kinnitusel on perevägivalla ohvrid sageli väga segaduses ja ebakindlad: «Nad on alati kahevahel: üks päev on nad valmis koostööks, teisel päeval ei taha midagi. Siinkohal on väga oluline koostöö ohvriabi töötajaga – nemad pakuvad psühholoogilist abi, et inimene mõistaks, et selline elu ei ole normaalne.»

Prokuratuur otsustas mitte kasutada üldmenetlust, kus ohvril tulnuks kohtus juhtunut taas selgitada ja tunnistusi anda, vaid kokkuleppemenetlust. See pole aga mugavam moodus mitte ainult ohvrile, vaid ka kurjategijale – ta peab karistuse suurusega nõus olema.

Karistuse suurusega peab nõus olema ka ohver. «Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks peab alati olemas olema kannatanu nõusolek ning arvestada tuleb kannatanu arvamusega karistuse kohta,» kinnitas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud ringkonnaprokurör Gardi Anderson.

Peale kokkuleppemenetluse olemuse mõjutas mehe karistuse suurust seegi, et vägivallatseja ei olnud varem kriminaalkorras karistatud.

11.10.2016 13.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto