Sisukord
Krimi
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (15) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (2) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi (1) Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (5) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (1) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (1) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (9) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? (1) Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peksu ohver soovis mehe karistamata jätmist

2 min lugemist
FOTO: Elmo Riig / Sakala

Mitu aastat oma elukaaslast ja lapse ema peksnud ning väärkohelnud Pärnu mehele mõistetud tingimisi karistus on pannud inimesed kahtlema Eesti kohtusüsteemi õigluses. Sel juhtumil pääses vägivallatseja niivõrd kerge karistusega ohvri enda soovil. 

Läinud reedel mõistis Pärnu maakohus elukaaslast umbes kahe ja poole aasta vältel jõhkralt peksnud Jaan Akermanile poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse, mida ei pöörata täitmisele, kui mees ei pane kahe aasta jooksul uut kuritegu toime.

Arvestades, et mees peksis naist jõhkralt mitme aasta jooksul, muu hulgas ajal, mil naine oli rase, tähendab tingimisi karistus tavainimesele seda, et mees sisuliselt pääses karistusest.

Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kristina Kostina selgitas, et tegelikult soovis ohver üldse kriminaalmenetlust vältida ja kohaldada lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse korral pääseb vägivallatseja kriminaalkaristusest ja peab püüdma oma tegu heastada selle järgi, kuidas kannatanu soovib.

Kostina märkis, et antud juhul ei olnud prokuratuur sellise lahendusega nõus, kuna mehe teod olid liiga rasked. «Selles suhtes oli kujunenud teatud muster, kus mees peksab naist, mille järel nad mingiks ajaks lepivad, kuid siis toimub kõik uuesti. Prokuratuur oli seisukohal, et mees tuleb võtta vastutusele,» nentis Kostina.

See on klassikaline lähisuhtevägivalla juhtum, vahendas Kostina prokuröri sõnu. Kostina kinnitusel on perevägivalla ohvrid sageli väga segaduses ja ebakindlad: «Nad on alati kahevahel: üks päev on nad valmis koostööks, teisel päeval ei taha midagi. Siinkohal on väga oluline koostöö ohvriabi töötajaga – nemad pakuvad psühholoogilist abi, et inimene mõistaks, et selline elu ei ole normaalne.»

Prokuratuur otsustas mitte kasutada üldmenetlust, kus ohvril tulnuks kohtus juhtunut taas selgitada ja tunnistusi anda, vaid kokkuleppemenetlust. See pole aga mugavam moodus mitte ainult ohvrile, vaid ka kurjategijale – ta peab karistuse suurusega nõus olema.

Karistuse suurusega peab nõus olema ka ohver. «Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks peab alati olemas olema kannatanu nõusolek ning arvestada tuleb kannatanu arvamusega karistuse kohta,» kinnitas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud ringkonnaprokurör Gardi Anderson.

Peale kokkuleppemenetluse olemuse mõjutas mehe karistuse suurust seegi, et vägivallatseja ei olnud varem kriminaalkorras karistatud.

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto