Sisukord
Krimi
Postimees
12.10.2016
Eesti Vao keskuse süütamise uurimine lõpetati tulemuseta (10) Riigikohus andis tuulikuvaidluses õiguse kohalikule elanikule Tuleval aastal algab Tallinna-Tartu maantee ehitus Laevakaitsjatele pääseteed ei paista Koolilaste ranitsad on enamasti soovitatust raskemad Kroonilised haiged nii kiiresti enam arsti juurde ei pääse (5) Õnnetuse merepäästekoolitusel põhjustas instruktori eksimus Kuhu jäid lubatud parvlaevad? (7) Peksu ohver soovis mehe karistamata jätmist Segased lood Tehumardi lahinguga Majandus Galaxy Note 7 tootmine lõpetatakse Odav nael meelitab poodlejad Londonisse Vorstiga Rail Balticu vastu (3) Trump ja Buffett astusid maksude pärast sõnasõtta Putini sõnad tõstsid kütuse hinda (2) Pensionifondide investeeringud Eestisse (2) Välismaa KOHALIK VAADE: Leedu valimised tõid Facebooki põlvkonnale uut lootust Usbekistanis kaotas sünnitaja lapse, sest arst oli põllul tööl Ühendriike terroriseerib pahatahtlike klounide laine (3) Haiti orkaaniohvreid maetakse massihaudadesse Arvamus Avo-Rein Tereping: lapsed toovad õnne (11) Liina Kersna: uus normaalsus? (4) Dagmar Lamp: kui mind esimest korda löödi... (1) Erkki Bahovski: uduse Albioni hullumaja (2) Heido Ots presidendi nime käänamisest: keiser pole keelemehest kõrgemal (1) Maris Jõks presidendi nime käänamisest: kui keelereeglitega vastuolu pole, tuleb inimese soovidega arvestada (2) Juhtkiri: uurijad tegid, mis võimalik. Tõde Vao põlengu kohta ei selgunud (2) Postimees 1920. aastal: Liivi töilt langeb vari Päeva karikatuur: ilmajuttu kah Sport Jalgpallikoondis: üks mure sai lahendatud, teine ootab ja kolmas … Euroopa korvpalligurmaanide maiuspala jõudis uude ajastusse Balti riike ühendav võrkpallihooaeg algab: Midagi uut ja midagi vana Pearätt röövib malenaistelt unistuse Tarbija Kopsutromb võib lõppeda äkksurmaga Kroonilised haiged nii kiiresti enam arsti juurde ei pääse (5) Tartu Koht eralastehoius jättis suure pere linna soodustusest ilma Anne Schotter: vanglast vabanenu on tänaval ohtlikum kui varjupaigas (1) Väikese Karu lasteaia võtab üle Väike Päike Galerii: Veeriku kooli võimla tegi läbi kauaoodatud noorenduskuuri Kunstimuuseum pakub teadmisi linna loomisest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peksu ohver soovis mehe karistamata jätmist

2 min lugemist
FOTO: Elmo Riig / Sakala

Mitu aastat oma elukaaslast ja lapse ema peksnud ning väärkohelnud Pärnu mehele mõistetud tingimisi karistus on pannud inimesed kahtlema Eesti kohtusüsteemi õigluses. Sel juhtumil pääses vägivallatseja niivõrd kerge karistusega ohvri enda soovil. 

Läinud reedel mõistis Pärnu maakohus elukaaslast umbes kahe ja poole aasta vältel jõhkralt peksnud Jaan Akermanile poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse, mida ei pöörata täitmisele, kui mees ei pane kahe aasta jooksul uut kuritegu toime.

Arvestades, et mees peksis naist jõhkralt mitme aasta jooksul, muu hulgas ajal, mil naine oli rase, tähendab tingimisi karistus tavainimesele seda, et mees sisuliselt pääses karistusest.

Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kristina Kostina selgitas, et tegelikult soovis ohver üldse kriminaalmenetlust vältida ja kohaldada lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse korral pääseb vägivallatseja kriminaalkaristusest ja peab püüdma oma tegu heastada selle järgi, kuidas kannatanu soovib.

Kostina märkis, et antud juhul ei olnud prokuratuur sellise lahendusega nõus, kuna mehe teod olid liiga rasked. «Selles suhtes oli kujunenud teatud muster, kus mees peksab naist, mille järel nad mingiks ajaks lepivad, kuid siis toimub kõik uuesti. Prokuratuur oli seisukohal, et mees tuleb võtta vastutusele,» nentis Kostina.

See on klassikaline lähisuhtevägivalla juhtum, vahendas Kostina prokuröri sõnu. Kostina kinnitusel on perevägivalla ohvrid sageli väga segaduses ja ebakindlad: «Nad on alati kahevahel: üks päev on nad valmis koostööks, teisel päeval ei taha midagi. Siinkohal on väga oluline koostöö ohvriabi töötajaga – nemad pakuvad psühholoogilist abi, et inimene mõistaks, et selline elu ei ole normaalne.»

Prokuratuur otsustas mitte kasutada üldmenetlust, kus ohvril tulnuks kohtus juhtunut taas selgitada ja tunnistusi anda, vaid kokkuleppemenetlust. See pole aga mugavam moodus mitte ainult ohvrile, vaid ka kurjategijale – ta peab karistuse suurusega nõus olema.

Karistuse suurusega peab nõus olema ka ohver. «Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks peab alati olemas olema kannatanu nõusolek ning arvestada tuleb kannatanu arvamusega karistuse kohta,» kinnitas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud ringkonnaprokurör Gardi Anderson.

Peale kokkuleppemenetluse olemuse mõjutas mehe karistuse suurust seegi, et vägivallatseja ei olnud varem kriminaalkorras karistatud.

Seotud lood
11.10.2016 13.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto