Sisukord
AK
Postimees
15.10.2016
Eesti Majanduse lühiuudised Mälumäng Omastamises süüdistatav raamatupidaja astus kohtu ette (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised Sõnasõda Reformierakonnas: Kallas nõuab süüdistuste arutamist juhatuses Vaheperiood riigikaitses: mida saame, teeme ära (20) Kõik presidendid on olnud kimpus kinnisvaraga (2) ERMi esimesed nädalad ületavad prognoosi (3) Majandus Eesti professor: Samsungi äparduse taga on tootjate võidujooks Majanduse lühiuudised Tasakaal töö ja palve vahel Välismaa ELi liidrid kahtlevad nn pehme Brexiti võimalikkuses Naeratuste maa leinab kuningat Elupõletajast prints viivitab troonile asumisega Šotimaa esitab uue referendumiplaani (1) Raha jalaga segada: Tai kuningapere on maailma rikkamaid Arvamus Postimees 1994. aastal: Laimons Raudsepp meenutab Soome koondise külastuskäiku: mul oli Eesti pärast häbi Juhtkiri: Ärmagate’i õppetunnid (14) EKI keelekool. Argo Mund: mesimumm (1) Rein Veidemann: kummardamiseni! Soolane supp à la Ärma Peeter Langovitsi tagasivaade: ühine toetus nõrgematele Parts, raisk! (7) Troonipärija pisarad Nobeli suudlus Juudale Neeme Korv: mis saab Tallinnast? (4) Kaire Uusen: kes on kuulsaim surnud eestlane? (4) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Vastalisi mõistujutte Venemaalt Nädala plaat. Klassikaline Warpi plaat Aja auk. Heroiini õied Bob Dylani müradest ja mõradest autoriteet Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Sport Tänak lõpetas raske rallipäeva üheksandana Võidu nimel peab raha kulutama targalt Puhtaid suusariike jääb aina vähemaks (1) Kalamehed ja postitantsijad tahavad olümpiale AK Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Urve Eslas: kolm kohtumist Valge Maja lähedal Vastalisi mõistujutte Venemaalt Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Rein Veidemann: kummardamiseni! Aja auk. Heroiini õied Küsimused lollide klubile Kas teadus on ainult rikaste privileeg? Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Hanno Ojalo: legendaarne Tehumardi öölahing (2) Viimane praam Hiiumaale Tere, Kersti Kreeka tähistab triumfi Pavel Lobkov: valitsus ei aita kedagi, kui inimesed oma õiguste eest ei seisa (1) Vana kuld: Kalaranna fordi viimased päevad (1) Arter Eesti kalamehed põgenesid orkaani eest Nelli Kalikova: armastus ravib kõige paremini Unenäos näeme iseennast, ei midagi enamat Peidus pinna all Andrus Ansip: rahva kannatust ei tahaks enam proovile panna (6) Särtsu šokolaadist «Ma tahaksin Donald Trumpi näkku lüüa!» (2) Autolugu. Renault Scenic: Tagasi troonile Kuidas preili Eestist neiu Estonia sirgus ehk Kuidas armastuse wabariigist vabaarmastuse riik sai Moenädala maiuspalad Kired Eesti moeköögis Kui asfalt linnas ei sula… Reisile teiega 760 kilomeetrit tuule ja vihmaga väntamist heategevuse nimel Reportaaž sünnituselt: elu ilusaimat hetke simuleerides Hunt karjas Kuvarite kuumad kurvid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kas teadus on ainult rikaste privileeg?

4 min lugemist
Jaak Järv FOTO: Erakogu

Teadust teevad kõige targemad inimesed ja nii on justkui iseenesestmõistetav, et see süsteem suudab end ise korrigeerida, jättes automaatselt kõrvale puudulikud, ebaolulised või ebakorrektsed järeldused ja tehes ruumi elu- ja arengujõulistele ning nõuetekohaselt reprodutseeritavatele teadustulemustele. Samuti eeldatakse, et teadusmaailmas kehtib tõeline meritokraatia, mis toimib puhtalt andekuse ja vaimsete võimete alusel ning kus tähtsaks peetakse haritust, annet ja kompetentsust, nii et sotsiaalne päritolu ega materiaalne rikkus ei tohiks staatust määrata.

Tellijale Tellijale

Tegelikult võib märgata trendi, et sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus teaduses ja teaduskarjääri võimalustes süveneb ning teadus hakkab üha enam muutuma nn privilegeeritute (ainu)õiguseks (nii Suurbritannias, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Indias kui ka mujal). Oluline on, et teadustegevust rahastatakse ju suuresti nn avalikust, s.o maksumaksjate rahast ning see ei tohiks taastoota ega süvendada ebavõrdsust. Vahendite kuhjumine väga väikese ühiskondliku grupi kätte pole lõppeks ei efektiivne ega stabiilne. Kindlasti tähendab see suure osa inimvõimekuse kaotamist, mille tagajärjeks võib olla tõsine talendikriis. Välistest vastuoludest, globaalsetest trendidest ja mitmesugustest häiretest tingitud tõrgete või rikete ületamine ei sõltu aga pelgalt teaduse enesekorrigeerimisvõimekusest.

21. septembril 2016 ilmunud Nature’i erinumbris Science and Inequality vaadeldakse, mida on teadusel öelda ebavõrdsuse kui nähtuse kohta. Lisaks jälgitakse nn ebavõrdsustrende eri ajastutel ning tegeletakse küsimusega, mida klassivahe all tegelikult mõistetakse. Üksikasjalikult uuritakse, mida tähendab ebavõrdsus  teadusmaailmas eneses, ning kirjeldatakse, kuidas üks või teine riik seda ületada püüab.

14.10.2016 17.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto