Sisukord
Arvamus
Postimees
13.10.2016
Eesti Parts peab kontrollikotta tööle saamiseks läbi käima katsumuste tee Vastne tee vajab remonti PPA asub looma transkriptsiooni tarkvara Õiguskantsler laidab konstitutsioonikohtu loomise mõtet Sõit luurelennukiga on nagu kõrgtehnoloogiline lõbustuspark Unistus ühtsusest – kongressi järel on SRR* asemel SSRR* (2) Maaklerite salajane andmebaas sattus uurimise alla (2) Majandus Maagia või kuritegu: paljastumas on Eesti läbi aegade suurim idupettus (10) Telefonide väljavahetamine ei aidanud Välismaa Saksamaa lõpetab ELi migrantide lahke toetamise Saksamaal rünnakut plaaninud süürlast aitasid tabada kaasmaalased Eesti ei soovi uusi pabertiigreid Makedooniat ootab detsembri alguses tõehetk Kool annab Keenia lapspruutidele vabaduse Persoon: mees, kes hülgas Donald Trumpi Arvamus Tarmo Noop: piirikaubandusel ei tohi lasta kasvada! (4) Aivar Voog, Katrin Männaste, Julia Aru: kuidas me soomlaste eeskujul vodkaturistideks hakkasime Andrus Loog: kas meil on vaja arsti või piisab dr Google’st? (4) Juhtkiri: paber kannatab kõike Aivar Aotäht: tahan maksta rändluse eest (2) Postimees 1905. aastal: kas rahva hääl maksab? Päeva karikatuur: EASi rahamägede saatus Kultuur Healoomulise hedonismi sümptomid Kirjandus kui pettus – Elena Ferrante lugu Kas Ott Sepp ajas oma uue huumorikavaga publiku naerma? Sport Naisepeksjast jääpurjetaja juhib koos isaga alaliitu (2) Mardna: dopinguküsimuses tuleks halli tsooni koomale tõmmata (1) Tartu imeline võit varjutas hetkeks mured, aga vigastused sunnivad otsima lisajõudu Ükskõikne MM naftariigi kõrbekuumuses Tarbija Päiksepaneelid asendavad metsatallu viivad elektriliinid Päiksejaamaga metsatalus jääb petrooleumilamp jõude seisma Tartu Raekoja uued kellad jõudsid Tartusse Rasmus Mägi ja Mika Keränen jätsid maha pronksist jäljed Töötukassa lubab: vastse büroo raske uks hakkab kergemalt käima (8) Konrad Mäe saladuses hoitud maalid said avalikuks Kas bussihange on kooskõlas tehnoloogia arenguga? (1) Ülenurme ehitab kitsa kooli suuremaks Kahe õnnetuvõitu tartlase kõrval mängib uues filmis peategelast Tartu ise Vanamutiks kehastumine apteegis käis suurema vaevata Härma kool tegi poistest inimesed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aivar Voog, Katrin Männaste, Julia Aru: kuidas me soomlaste eeskujul vodkaturistideks hakkasime

3 min lugemist
Aivar Voog FOTO: Peeter Langovits

Kui palju siis eestlased tegelikult Lätist alkoholi ostavad ja kuidas mõjutab eestlaste vodkaturismi järgmiseks aastaks plaanitud aktsiisitõus, kirjutavad Emori uuringueksperdid Aivar Voog ja Katrin Männaste ning andmeteadlane Julia Aru.

Tellijale Tellijale

Eesti täisealisest elanikkonnast loeb end alkoholi mittetarbijaks umbes viiendik. Neist omakorda umbes pooled on täiskarsklased. Pooled satuvad aasta jooksul korra-paar näiteks mõne tähtsündmuse puhul alkoholi maitsma. Seega, väiksema või suurema sagedusega tarbimisest võime rääkida umbes 80 protsendi elanike puhul. Samas suurusjärgus on ka alkoholi ostvate elanike osakaal. 2016. aastal on Eesti elanikkonnast vanuses 18–74 ostnud alkoholi 81 protsenti.

Rääkides piiri tagant ostmisest ja konkreetsemalt alkoholikaubandusest Läti piiril, tuleb alustada sellest, et eestimaalased käivad välismaal suhteliselt sageli ning suur osa nendest on seal sattunud ka alkoholi ostma.

Nii on viimase aasta jooksul välismaal käinud 50 protsenti Eesti elanikest (TNS Atlas 2016) ning välismaalt on sel aastal alkoholi ostnud 28 protsenti kõikidest Eesti täisealistest elanikest – seega enam kui 250 000 inimest. Tundub tõesti olevat väga suur hulk, kui kujutleda neid kõiki Lätist alkoholi ostjatena. Kõrvutamine eelnevate aastate uuringutega näitab, et välismaalt alkoholi ostnute osakaal on suurenenud – 2014. aastal oli neid 18 protsenti.

Paljudel juhtudel ei ole siiski tegemist spetsiaalselt alkoholi ostmise eesmärgil tehtud reisidega. See on lihtsalt tavapärase tarbimisharjumuse jätkamine kodust eemal olles või teisest riigist koju väikese kingituse kaasatoomine. See tähendab, et välismaalt ostetud kogused on väikesed ning tarbija koguostudes suurt rolli ei mängi. Nii moodustavad enamikul välismaalt alkoholi ostnud inimestel need ostud vaid marginaalse osa kõigist alkoholiostudest.

100 kilomeetri reegel alkoholi puhul ei kehti

Tarbijate hinnangul moodustavad alkoholiostud välismaalt üheksa protsenti kõigist alkoholiostudest (rahalise väärtuse alusel), mis on siiski märkimisväärne osa. Mõistagi ei ole niisugused sõidud alkoholi järele ühtmoodi omased kõigile Eesti piirkondadele, vaid ikka pigem piiriäärsetele aladele. 

12.10.2016 14.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto