Sisukord
AK
Tänane leht
15.10.2016
Eesti Majanduse lühiuudised Mälumäng Omastamises süüdistatav raamatupidaja astus kohtu ette (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised Sõnasõda Reformierakonnas: Kallas nõuab süüdistuste arutamist juhatuses Vaheperiood riigikaitses: mida saame, teeme ära (20) Kõik presidendid on olnud kimpus kinnisvaraga (2) ERMi esimesed nädalad ületavad prognoosi (3) Majandus Eesti professor: Samsungi äparduse taga on tootjate võidujooks Majanduse lühiuudised Tasakaal töö ja palve vahel Välismaa ELi liidrid kahtlevad nn pehme Brexiti võimalikkuses Naeratuste maa leinab kuningat Elupõletajast prints viivitab troonile asumisega Šotimaa esitab uue referendumiplaani (1) Raha jalaga segada: Tai kuningapere on maailma rikkamaid Arvamus Postimees 1994. aastal: Laimons Raudsepp meenutab Soome koondise külastuskäiku: mul oli Eesti pärast häbi Juhtkiri: Ärmagate’i õppetunnid (14) EKI keelekool. Argo Mund: mesimumm (1) Rein Veidemann: kummardamiseni! Soolane supp à la Ärma Peeter Langovitsi tagasivaade: ühine toetus nõrgematele Parts, raisk! (7) Troonipärija pisarad Nobeli suudlus Juudale Neeme Korv: mis saab Tallinnast? (4) Kaire Uusen: kes on kuulsaim surnud eestlane? (4) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Vastalisi mõistujutte Venemaalt Nädala plaat. Klassikaline Warpi plaat Aja auk. Heroiini õied Bob Dylani müradest ja mõradest autoriteet Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Sport Tänak lõpetas raske rallipäeva üheksandana Võidu nimel peab raha kulutama targalt Puhtaid suusariike jääb aina vähemaks (1) Kalamehed ja postitantsijad tahavad olümpiale AK Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Urve Eslas: kolm kohtumist Valge Maja lähedal Vastalisi mõistujutte Venemaalt Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Rein Veidemann: kummardamiseni! Aja auk. Heroiini õied Küsimused lollide klubile Kas teadus on ainult rikaste privileeg? Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Hanno Ojalo: legendaarne Tehumardi öölahing (2) Viimane praam Hiiumaale Tere, Kersti Kreeka tähistab triumfi Pavel Lobkov: valitsus ei aita kedagi, kui inimesed oma õiguste eest ei seisa (1) Vana kuld: Kalaranna fordi viimased päevad (1) Arter Eesti kalamehed põgenesid orkaani eest Nelli Kalikova: armastus ravib kõige paremini Unenäos näeme iseennast, ei midagi enamat Peidus pinna all Andrus Ansip: rahva kannatust ei tahaks enam proovile panna (6) Särtsu šokolaadist «Ma tahaksin Donald Trumpi näkku lüüa!» (2) Autolugu. Renault Scenic: Tagasi troonile Kuidas preili Eestist neiu Estonia sirgus ehk Kuidas armastuse wabariigist vabaarmastuse riik sai Moenädala maiuspalad Kired Eesti moeköögis Kui asfalt linnas ei sula… Reisile teiega 760 kilomeetrit tuule ja vihmaga väntamist heategevuse nimel Reportaaž sünnituselt: elu ilusaimat hetke simuleerides Hunt karjas Kuvarite kuumad kurvid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Pavel Lobkov: valitsus ei aita kedagi, kui inimesed oma õiguste eest ei seisa

6 min lugemist
Pavel Lobkov FOTO: Dožd

Vene teletäht Pavel Lobkov räägib intervjuus Postimehele suu puhtaks HI-viirusest, homofoobiast, abortidest ja õigeusu kirikust.
 

Tellijale Tellijale

-Läänes on paljud kuulsused ja ühiskonnategelased avalikult tunnistanud, et on HIV-nakkuse kandjad, juhtides sellega probleemile tähelepanu. Ida-Euroopas olete teie aga üks esimestest, kes julges sellest avalikult kõneleda. Kas see otsus tuli teile raskelt?

See otsus sündis tegelikult raskelt. Kuid esiteks tuleb olla aus ja teiseks pole ma kunagi kutsunud kedagi oma eeskuju järgima ega ole ka ise järginud võõraid eeskujusid.

Otsustasin sellest rääkida, et innustada inimesi minema ja tegema analüüse, ning anda oma panus, et sõna «HIV» ei oleks ühiskonnas tabu. Ma ei teinud seda selleks, et teised minu järgi talitaksid – meditsiinilist konfidentsiaalsust tuleb järgida –, kuid üritasin näidata eeskuju, et midagi hirmsat selles pole. Et HI-viiruse kandja on tegelikult nagu iga teine. HIV-positiivsete kohta eksisteerib veel palju vananenud stereotüüpe, et need on kõhnunud olendid aukuvajunud silmade ja laigulise näoga. Nendele stereotüüpidele on hoogu juurde andnud ka tänapäeva kinematograafia, filmid nagu «Philadelphia» või «Dallas Buyers Club». Neid stereotüüpe on võimalik ületada ainult isikliku eeskujuga.

Kui inimesel diagnoositakse HIV, siis näeb ta omaenda näitel, et sellega on võimalik elada, töötada ja tunda end täisväärtusliku inimesena. Kuid selleks on vaja saada regulaarselt ravi.

-Miks te otsustasite just 2015. aasta lõpus teatada, et 2003. aastal diagnoositi teil HIV?

Minu «väljatulek» aitas kolleegidega luua fondi, mis võitleb HIV-positiivsete õiguste eest. Eelkõige tuleb võidelda selle eest, et inimestel oleks ligipääs ravile. Venemaal piirab seda vana nõukogudeaegne sissekirjutussüsteem. Vaatamata sellele, et Vene Föderatsiooni põhiseadus peaks tagama kodanike vaba liikumise ja ühetaolise ligipääsu ravile kõigile kodanikele, on nad faktiliselt siiski kinnistatud sinna, kuhu on sisse kirjutatud. Juhul kui inimene peaks kuhugi kolima – enamasti suurde linna –, teda lihtsalt keeldutakse seal ilma sissekirjutuseta ravimast.

Isegi kui inimene on läbinud kõik kolm olulist staadiumi – teinud analüüsid, saanud diagnoosi ja tahtnud raviga alustada –, teatab riik talle põhimõtteliselt järgmist: «Ma ei anna sulle midagi, mine tagasi sinna, kuhu sa oled sisse kirjutatud, võta ennast seal arvele ja oota oma rohtusid seal.»

Naasta mõnda väikelinna ja ennast seal HIV-positiivsena arvele võtta tähendab enamasti, et sellest saab teada kogu linn. Inimesed ei taha selle peale välja minna ja seetõttu jäävadki sageli ravita. See on viinud ka surmajuhtumiteni. Selleks et neid inimesi aidata ja toetada ning et ravimite saamine muutuks lihtsamaks, asutasimegi selle fondi. Ilma otsustavate sammudeta pole elus võimalik midagi olulist luua.

-Endistes Nõukogude Liidu vabariikides on HI-viirus suur probleem ning mitmes riigis võib rääkida epideemiast. Muuhulgas ka Eestis ja Venemaal, kus uusi nakatunuid tuleb pidevalt juurde. Muuhulgas on meie valitsuste passiivsust taunitud. Mida ikkagi teha, et olukorda leevendada?

Mul on tunne, et väikestes riikides, kus inimesed üksteist tunnevad, eelistatakse oma diagnoosi saladuses hoida. Ka on meie ühiskonnad võrdlemisi konservatiivsed

Mis puudutab valitsuste osa, siis ütlen teile järgmist. Ükski valitsus ei aita mitte kedagi, kuni ei moodustu ühiskondlikke survegruppe, kes selle eest võitleksid. Näite võib tuua Ameerika Ühendriikidest või Prantsusmaalt, kus on suur hulk mitmesuguseid survegruppe, kes võitlevad meditsiiniabi kättesaadavuse nimel.

Ka seal astutakse välja selle eest, et HIVi kandjad või siis muude haiguste all kannatajad saaksid spetsialistide juures kvaliteetset abi. Veel mitte kaua aega tagasi polnud harvad juhtumid, kui HI-viiruse kandjatele keelduti arstiabi osutamast. Nüüd on lääneriikides selle eest ette nähtud karistused, sellised arstid riskivad litsentsi kaotamise ning rahatrahviga.

Sellised õigused ja seadused ei kujune mitte valitsuse heatahtlikkusest, vaid siiski otsese võitluse tulemusel. Olukorda on võimalik muuta ainult pideva – põhimõtteliselt igapäevase – ränga töö tulemusena ning on väga tähtis, et sellesse võitlusesse rakendataks ka meedia.

14.10.2016 17.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto