Sisukord
AK
Postimees
15.10.2016
Eesti Majanduse lühiuudised Mälumäng Omastamises süüdistatav raamatupidaja astus kohtu ette (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised Sõnasõda Reformierakonnas: Kallas nõuab süüdistuste arutamist juhatuses Vaheperiood riigikaitses: mida saame, teeme ära (20) Kõik presidendid on olnud kimpus kinnisvaraga (2) ERMi esimesed nädalad ületavad prognoosi (3) Majandus Eesti professor: Samsungi äparduse taga on tootjate võidujooks Majanduse lühiuudised Tasakaal töö ja palve vahel Välismaa ELi liidrid kahtlevad nn pehme Brexiti võimalikkuses Naeratuste maa leinab kuningat Elupõletajast prints viivitab troonile asumisega Šotimaa esitab uue referendumiplaani (1) Raha jalaga segada: Tai kuningapere on maailma rikkamaid Arvamus Postimees 1994. aastal: Laimons Raudsepp meenutab Soome koondise külastuskäiku: mul oli Eesti pärast häbi Juhtkiri: Ärmagate’i õppetunnid (14) EKI keelekool. Argo Mund: mesimumm (1) Rein Veidemann: kummardamiseni! Soolane supp à la Ärma Peeter Langovitsi tagasivaade: ühine toetus nõrgematele Parts, raisk! (7) Troonipärija pisarad Nobeli suudlus Juudale Neeme Korv: mis saab Tallinnast? (4) Kaire Uusen: kes on kuulsaim surnud eestlane? (4) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Vastalisi mõistujutte Venemaalt Nädala plaat. Klassikaline Warpi plaat Aja auk. Heroiini õied Bob Dylani müradest ja mõradest autoriteet Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Sport Tänak lõpetas raske rallipäeva üheksandana Võidu nimel peab raha kulutama targalt Puhtaid suusariike jääb aina vähemaks (1) Kalamehed ja postitantsijad tahavad olümpiale AK Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Urve Eslas: kolm kohtumist Valge Maja lähedal Vastalisi mõistujutte Venemaalt Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Rein Veidemann: kummardamiseni! Aja auk. Heroiini õied Küsimused lollide klubile Kas teadus on ainult rikaste privileeg? Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Hanno Ojalo: legendaarne Tehumardi öölahing (2) Viimane praam Hiiumaale Tere, Kersti Kreeka tähistab triumfi Pavel Lobkov: valitsus ei aita kedagi, kui inimesed oma õiguste eest ei seisa (1) Vana kuld: Kalaranna fordi viimased päevad (1) Arter Eesti kalamehed põgenesid orkaani eest Nelli Kalikova: armastus ravib kõige paremini Unenäos näeme iseennast, ei midagi enamat Peidus pinna all Andrus Ansip: rahva kannatust ei tahaks enam proovile panna (6) Särtsu šokolaadist «Ma tahaksin Donald Trumpi näkku lüüa!» (2) Autolugu. Renault Scenic: Tagasi troonile Kuidas preili Eestist neiu Estonia sirgus ehk Kuidas armastuse wabariigist vabaarmastuse riik sai Moenädala maiuspalad Kired Eesti moeköögis Kui asfalt linnas ei sula… Reisile teiega 760 kilomeetrit tuule ja vihmaga väntamist heategevuse nimel Reportaaž sünnituselt: elu ilusaimat hetke simuleerides Hunt karjas Kuvarite kuumad kurvid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hanno Ojalo: legendaarne Tehumardi öölahing

5 min lugemist
Hanno Ojalo FOTO: Erakogu

Sõjaajaloolane Hanno Ojalo kirjutab 1944. aastal Saaremaal toimunud Tehumardi öölahingust, mida aastakümneid on ümbritsenud müüdid ja mis tekitab küsimusi tänapäevani.

Tellijale Tellijale

Kella 20.30 paiku jõudis Tehumardi teeristi ka eelsalgale järgnenud 917. laskurpolgu 1. pataljon. Kuna tee oli ummistatud eelsalga masinaist, jäädi toppama. Milleri ja Karaulnõi väeosade vahel puudus kontakt, kuid nad olid teadlikud omade lähedalolekust ja püüdsid vältida omavahelist ekslikku tulevahetust. Sakslasi Kuressaare poolt nad ei oodanud. Sadas uduvihma ja valitses pimedus.

Üsna pea jõudiski Tehumardi teeristile ka Kuressaare poolt tulev sakslaste kolonn: 67. grenaderirügemendi II pataljoni mehed hauptmann Ritteri juhatusel, kel oli kaasa üks US -päritolu kergetank M3, paar väikest 20-millimeetrist õhutõrje liikursuurtükki Sd. Kfz. 10/4, kaks sõiduautot ja kuus veoautot, mis vedasid kuut kahurit.

Pimedas olid paralleelkolonnides edasi liikunud sakslaste pataljonid lahku läinud ja liikusid Sõrve poole eri teid mööda. Sama rügemendi I pataljon hauptmann Ulrichsi juhatusel oli mingi eelaimduse ajendil poolteist kilomeetrit Järve silla juures enne teeristi maanteelt ära läinud, liikus Sõrve poole piki mereranda viivat teed ja lahingus ei osalenud.

Ja nii sattuski ainult maanteel liikuv sakslaste II pataljon pimeduses kokku samal maanteel seisvate ning maantee ääres külitavate Karaulnõi meestega. Laskurkorpuslased ei pööranud esialgu tulijaile erilist tähelepanu, isegi vabastasid neile teed, kuna ohvitseride teada olid Kuressaare poolt tulemas omad, 7. laskurdiviisi mehed, kes tegelikult oli kusagil Nasva jõe taga. Peale pimeduse takistas nähtavust ka alanud peen uduvihm.

Niimoodi olevat veidi aega edasi liigutud , kuid lõpuks ei pidanud kellegi närvid vastu. Teise versiooni järgi tegi esimese lasu algavas lahingus sakslaste kolonni eesotsas liikunud hauptmann Ritter. Seejärel avavad tule ka tema alluvad.

Major Karaulnõi mehed olid hetkeks ootamatusest rabatud, kuid kogusid end kiiresti ja algaski läbi aegade tuntuks saanud Tehumardi öölahing: arutu tulistamine pimeduses ja käsitsivõitlus arvatava vastasega. Pimedas toimunud võitluses andsid valgust vaid mõned valgustusraketid ja süttinud autod.

Nõukogude ajal ilmunud korpusepoiste mälestustes ning uurimustes on selle lahinguga seoses igasuguseid muinasjutte: sakslasi olevat olnud 2000 meest, nende tankid ja rünnaksuurtükid olevat kiiluna peale tunginud, samuti suurekaliibriliste õhutõrjekuulipildujatega varustatud soomustransportöörid; rääkimata sellistest nüanssidest, kuidas pimeduses üksteise juuste pikkust katsudes sai aru, kes on sakslane ja kes punaarmeelane. Tanke oli Saksa poolel vaid üks USA trofeetank M3. See kerge soomusmasin kaalus 13 tonni ja oli relvastatud 37 mm kahuriga ega olnud Vene tankidele seega üldse tõsiseltvõetav vastane.

Mehi olevat hauptmann Ritteril olnud 360–380, major Karaulnõil, nagu eespool öeldud, 300–430. Sellest hoolimata õnnestus Ritteri meestel Karaulnõi meestest läbi murda, kuid sattudes seejärel Milleri eelsalgale, jäädi juba pikemalt toppama. Eelsalgal oli mäletatavasti 14 tanki ja neli liikursuurtükki ning nendest ei saanud sakslaste masinad üle ega ümber. Milleri mehed kuulsid hämmastusega tagala poolt tulevahetust ja mootorimüra ning kahtlesid endiselt, kas tegu pole mitte seltsimeestega 917. polgust.

On võimalik, et sakslased, olles arvamusel, et on end vaenlasest läbi murdnud, lasid õhku värvilised signaalraketid, et endast Salme positsioonidel istuvatele kamraadidele märku anda. Kuid just see asjaolu (Punaarmees sellist kommet ei olnud) andis Milleri meestele teada, et lähenevad sakslased ja tuleb tuli avada.

Päise päeva ajal oleks raskerelvadega varustatud laskurkorpuslased Ritteri pataljonile veresauna korraldanud, kuid nüüd oli vastane pimedas juba nina all ja algas taas segasevõitu tulevahetus lähidistantsilt ja ka käsitsivõitlus, mis lõppes sakslaste läbimurdega eelsalga positsioonidest kella 12 või 1 paiku öösel vastu 9. oktoobrit. Seega kestis lahing kokku ligi kolm tundi. Sakslased olevat kaotanud ümmarguselt 200 meest – üle poole oma koosseisust. Terveks jäänud sakslased suutsid kaasa võtta oma haavatud kamraadid ja jõuda omadeni Salme küla positsioonidel.

Tõsi, kui Ritter oma mehed üles rivistas, oli 380 mehest alles vaid 160. Kuidas oli lood haavatutega, jääb selgusetuks. Klaus Ritteri enda kinnitusel olnud tema pataljonis enne Tehumardi lahingut kõigest 250 sõjameest.

Kui pärast öist veresauna jälle hommik koitis, lebas Tehumardi külas ja selle lähikonnas mitusada langenut: varasematel andmetel oli neid ligi 400 (lisaks rohkem kui 200 sakslasele ka 180 korpuslast), uuematel andmetel poole vähem.

14.10.2016 17.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto