Sisukord
Kommentaar
Tänane leht
13.10.2016
Eesti Parts peab kontrollikotta tööle saamiseks läbi käima katsumuste tee Vastne tee vajab remonti PPA asub looma transkriptsiooni tarkvara Õiguskantsler laidab konstitutsioonikohtu loomise mõtet Sõit luurelennukiga on nagu kõrgtehnoloogiline lõbustuspark Unistus ühtsusest – kongressi järel on SRR* asemel SSRR* (2) Maaklerite salajane andmebaas sattus uurimise alla (2) Majandus Maagia või kuritegu: paljastumas on Eesti läbi aegade suurim idupettus (10) Telefonide väljavahetamine ei aidanud Välismaa Saksamaa lõpetab ELi migrantide lahke toetamise Saksamaal rünnakut plaaninud süürlast aitasid tabada kaasmaalased Eesti ei soovi uusi pabertiigreid Makedooniat ootab detsembri alguses tõehetk Kool annab Keenia lapspruutidele vabaduse Persoon: mees, kes hülgas Donald Trumpi Arvamus Tarmo Noop: piirikaubandusel ei tohi lasta kasvada! (4) Aivar Voog, Katrin Männaste, Julia Aru: kuidas me soomlaste eeskujul vodkaturistideks hakkasime Andrus Loog: kas meil on vaja arsti või piisab dr Google’st? (4) Juhtkiri: paber kannatab kõike Aivar Aotäht: tahan maksta rändluse eest (2) Postimees 1905. aastal: kas rahva hääl maksab? Päeva karikatuur: EASi rahamägede saatus Kultuur Healoomulise hedonismi sümptomid Kirjandus kui pettus – Elena Ferrante lugu Kas Ott Sepp ajas oma uue huumorikavaga publiku naerma? Sport Naisepeksjast jääpurjetaja juhib koos isaga alaliitu (2) Mardna: dopinguküsimuses tuleks halli tsooni koomale tõmmata (1) Tartu imeline võit varjutas hetkeks mured, aga vigastused sunnivad otsima lisajõudu Ükskõikne MM naftariigi kõrbekuumuses Tarbija Päiksepaneelid asendavad metsatallu viivad elektriliinid Päiksejaamaga metsatalus jääb petrooleumilamp jõude seisma Tartu Raekoja uued kellad jõudsid Tartusse Rasmus Mägi ja Mika Keränen jätsid maha pronksist jäljed Töötukassa lubab: vastse büroo raske uks hakkab kergemalt käima (8) Konrad Mäe saladuses hoitud maalid said avalikuks Kas bussihange on kooskõlas tehnoloogia arenguga? (1) Ülenurme ehitab kitsa kooli suuremaks Kahe õnnetuvõitu tartlase kõrval mängib uues filmis peategelast Tartu ise Vanamutiks kehastumine apteegis käis suurema vaevata Härma kool tegi poistest inimesed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aivar Aotäht: tahan maksta rändluse eest

2 min lugemist
Aivar Aotäht FOTO: Marko Saarm / Sakala

Minu arvates on normaalne, et teenuste ja kaupade hinnad on riigiti erinevad. Täiesti arusaadav on ka see, et meie enda poodidest leiab sama kaupa isesuguse hinnaga. Laias laastus sünnibki hind müüja ja ostja kompromissist.

Nõukogude Liidus oli teistmoodi: seal oli eesmärgiks totaalne vendlus ja võrdsus. Klaas gaseeritud vett maksis ühe kopika, koos siirupiga kolm kopikat ilmselt üle terve Nõukogudemaa. Taksofoniga sai helistada, kui lasid aparaati kaks kopikat. Nüüd elame Euroopa Liidus, aga seegi ühendus rõhub aina enam suurele võrdsusele. Võtame näiteks Euroopa Komisjoni ettepaneku, et järgmisest suvest alates saaks tarbija mobiiliga helistada, sõnumeid saata ja netti kasutada sama hinna eest nii kodumaal kui ükskõik millises teises euroliidu riigis. Vastuvõetavad kõned oleksid üleliiduliselt tasuta.

Muidugi poleks mul selle vastu midagi, kui saaksin välismaal mobiiliga odavamalt hakkama kui praegu. Paraku on Eesti mobiilsideoperaatorid avaldanud arvamust, et kõnealune reegel tähendaks Eesti inimestele tuntavat mobiilside hinna tõusu oma kodumaal. Mina reisin harva ja mulle oleks kodumaine hinnatõus äärmiselt vastumeelne. Igapäevased sidekulud tõusevad – kuidas saaks see rõõmustada?

Pean täiesti normaalseks, et välismaal maksan mobiilside eest rohkem kui Eestis. See on rändluse omapära. Euroopa Liidus kehtivad rändlushinnad on niigi juba väga madalaks aetud. Näiteks kui ma teises liikmesriigis olles teen kohaliku kõne või helistan Eestisse, maksan kuus senti minutist. Vastuvõetava kõne hind on vaid 1,37 senti minutis ja sõnumi eest küsitakse 2,4 senti. Mobiilne internet mind välismaal ei huvita, aga euroliidu teistes riikides peaksin tasuma kuus senti megabaidi eest.

Paljudele on andmeside oluline ja see on tõusnud rändlustasude kaotamisel põhiteemaks.

Paljudele on andmeside aga oluline ja see on tõusnud rändlustasude kaotamisel põhiteemaks. Sestap võib pisut loota, et ehk kõneja sõnumsidehinnad ei kerkigi. Võib-olla piisab mobiilse interneti kasutusjuhiste muutmisest, et luua reeglid, mis välistavad olukorra, kus välismaa kodanik tarbib Eesti sidefirma kulul oma kodumaal meeletult internetti.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip käis välja idee Eestis madalate hindade säilimiseks: meie mobiilsidefirmad võiksid pakkuda eraldi pakette, mida saaks kasutada üksnes kodumaal. See ettepanek on halb ajas tagasiminek. Kunagi meil just säherdune ülekohtune olukord valitseski, et mobiil oli mõeldud vaid Eestis suhtlemiseks ja kes tahtis selle välismaale kaasa võtta, pidi tasuma spetsiaalset kuumaksu. Eestis elab palju inimesi, kes tavaliselt kaugele ei reisi, aga kes kas või oma elukoha tõttu käivad aeg-ajalt meie lõuna- või põhjanaabrite juures. Jube ebameeldiv oleks iga piiriületuse tarvis rändlusteenust tellida ja lisatasu maksta.

Kui euroliidu ametnikel on vaja suuremat võrdsust, siis tehtagu parem üle liidu ühtne, eestlastele ilmselt meeldival tasemel alampalk.

Seotud lood
12.10.2016 14.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto