Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aivar Aotäht: tahan maksta rändluse eest

Aivar Aotäht FOTO: Marko Saarm / Sakala

Minu arvates on normaalne, et teenuste ja kaupade hinnad on riigiti erinevad. Täiesti arusaadav on ka see, et meie enda poodidest leiab sama kaupa isesuguse hinnaga. Laias laastus sünnibki hind müüja ja ostja kompromissist.

Nõukogude Liidus oli teistmoodi: seal oli eesmärgiks totaalne vendlus ja võrdsus. Klaas gaseeritud vett maksis ühe kopika, koos siirupiga kolm kopikat ilmselt üle terve Nõukogudemaa. Taksofoniga sai helistada, kui lasid aparaati kaks kopikat. Nüüd elame Euroopa Liidus, aga seegi ühendus rõhub aina enam suurele võrdsusele. Võtame näiteks Euroopa Komisjoni ettepaneku, et järgmisest suvest alates saaks tarbija mobiiliga helistada, sõnumeid saata ja netti kasutada sama hinna eest nii kodumaal kui ükskõik millises teises euroliidu riigis. Vastuvõetavad kõned oleksid üleliiduliselt tasuta.

Muidugi poleks mul selle vastu midagi, kui saaksin välismaal mobiiliga odavamalt hakkama kui praegu. Paraku on Eesti mobiilsideoperaatorid avaldanud arvamust, et kõnealune reegel tähendaks Eesti inimestele tuntavat mobiilside hinna tõusu oma kodumaal. Mina reisin harva ja mulle oleks kodumaine hinnatõus äärmiselt vastumeelne. Igapäevased sidekulud tõusevad – kuidas saaks see rõõmustada?

Pean täiesti normaalseks, et välismaal maksan mobiilside eest rohkem kui Eestis. See on rändluse omapära. Euroopa Liidus kehtivad rändlushinnad on niigi juba väga madalaks aetud. Näiteks kui ma teises liikmesriigis olles teen kohaliku kõne või helistan Eestisse, maksan kuus senti minutist. Vastuvõetava kõne hind on vaid 1,37 senti minutis ja sõnumi eest küsitakse 2,4 senti. Mobiilne internet mind välismaal ei huvita, aga euroliidu teistes riikides peaksin tasuma kuus senti megabaidi eest.

Paljudele on andmeside oluline ja see on tõusnud rändlustasude kaotamisel põhiteemaks.

Paljudele on andmeside aga oluline ja see on tõusnud rändlustasude kaotamisel põhiteemaks. Sestap võib pisut loota, et ehk kõneja sõnumsidehinnad ei kerkigi. Võib-olla piisab mobiilse interneti kasutusjuhiste muutmisest, et luua reeglid, mis välistavad olukorra, kus välismaa kodanik tarbib Eesti sidefirma kulul oma kodumaal meeletult internetti.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip käis välja idee Eestis madalate hindade säilimiseks: meie mobiilsidefirmad võiksid pakkuda eraldi pakette, mida saaks kasutada üksnes kodumaal. See ettepanek on halb ajas tagasiminek. Kunagi meil just säherdune ülekohtune olukord valitseski, et mobiil oli mõeldud vaid Eestis suhtlemiseks ja kes tahtis selle välismaale kaasa võtta, pidi tasuma spetsiaalset kuumaksu. Eestis elab palju inimesi, kes tavaliselt kaugele ei reisi, aga kes kas või oma elukoha tõttu käivad aeg-ajalt meie lõuna- või põhjanaabrite juures. Jube ebameeldiv oleks iga piiriületuse tarvis rändlusteenust tellida ja lisatasu maksta.

Kui euroliidu ametnikel on vaja suuremat võrdsust, siis tehtagu parem üle liidu ühtne, eestlastele ilmselt meeldival tasemel alampalk.

12.10.2016 14.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto