Sisukord
AK
Postimees
15.10.2016
Eesti Majanduse lühiuudised Mälumäng Omastamises süüdistatav raamatupidaja astus kohtu ette (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised Sõnasõda Reformierakonnas: Kallas nõuab süüdistuste arutamist juhatuses Vaheperiood riigikaitses: mida saame, teeme ära (20) Kõik presidendid on olnud kimpus kinnisvaraga (2) ERMi esimesed nädalad ületavad prognoosi (3) Majandus Eesti professor: Samsungi äparduse taga on tootjate võidujooks Majanduse lühiuudised Tasakaal töö ja palve vahel Välismaa ELi liidrid kahtlevad nn pehme Brexiti võimalikkuses Naeratuste maa leinab kuningat Elupõletajast prints viivitab troonile asumisega Šotimaa esitab uue referendumiplaani (1) Raha jalaga segada: Tai kuningapere on maailma rikkamaid Arvamus Postimees 1994. aastal: Laimons Raudsepp meenutab Soome koondise külastuskäiku: mul oli Eesti pärast häbi Juhtkiri: Ärmagate’i õppetunnid (14) EKI keelekool. Argo Mund: mesimumm (1) Rein Veidemann: kummardamiseni! Soolane supp à la Ärma Peeter Langovitsi tagasivaade: ühine toetus nõrgematele Parts, raisk! (7) Troonipärija pisarad Nobeli suudlus Juudale Neeme Korv: mis saab Tallinnast? (4) Kaire Uusen: kes on kuulsaim surnud eestlane? (4) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Vastalisi mõistujutte Venemaalt Nädala plaat. Klassikaline Warpi plaat Aja auk. Heroiini õied Bob Dylani müradest ja mõradest autoriteet Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Sport Tänak lõpetas raske rallipäeva üheksandana Võidu nimel peab raha kulutama targalt Puhtaid suusariike jääb aina vähemaks (1) Kalamehed ja postitantsijad tahavad olümpiale AK Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Urve Eslas: kolm kohtumist Valge Maja lähedal Vastalisi mõistujutte Venemaalt Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Rein Veidemann: kummardamiseni! Aja auk. Heroiini õied Küsimused lollide klubile Kas teadus on ainult rikaste privileeg? Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Hanno Ojalo: legendaarne Tehumardi öölahing (2) Viimane praam Hiiumaale Tere, Kersti Kreeka tähistab triumfi Pavel Lobkov: valitsus ei aita kedagi, kui inimesed oma õiguste eest ei seisa (1) Vana kuld: Kalaranna fordi viimased päevad (1) Arter Eesti kalamehed põgenesid orkaani eest Nelli Kalikova: armastus ravib kõige paremini Unenäos näeme iseennast, ei midagi enamat Peidus pinna all Andrus Ansip: rahva kannatust ei tahaks enam proovile panna (6) Särtsu šokolaadist «Ma tahaksin Donald Trumpi näkku lüüa!» (2) Autolugu. Renault Scenic: Tagasi troonile Kuidas preili Eestist neiu Estonia sirgus ehk Kuidas armastuse wabariigist vabaarmastuse riik sai Moenädala maiuspalad Kired Eesti moeköögis Kui asfalt linnas ei sula… Reisile teiega 760 kilomeetrit tuule ja vihmaga väntamist heategevuse nimel Reportaaž sünnituselt: elu ilusaimat hetke simuleerides Hunt karjas Kuvarite kuumad kurvid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Urve Eslas: kolm kohtumist Valge Maja lähedal

6 min lugemist
Иллюстративное фото. FOTO: Reuters/ScanPix

Washington. Veel mõne päeva eest linna peal lasunud tummisemat sorti kuumus (kolmkümmend kraadi ja enam), mis ajas Valge Maja lähedal pargis oravad lõõtsakile murule, sai otsa kiiremini, kui hotellide ja ärihoonete kliimaseadmed reageerida jõudsid. Esimest korda nägin ma teda just siis, kui konverentsihotellist välja end soojendama läksin. Oli sadama hakanud, kohmitsesin bussipeatuse ootepaviljonis vihmavarju kallal, sain selle lõpuks lahti ja pidin juba tagasi vihma kätte astuma, kui sain aru, et ei ole üksi. Ootepaviljoni pingil istus mütakas. See mütakas oli väga kuri.

Tellijale Tellijale

Võttis veidi aega (seljataga oli pikk ja pingeline päev), et aru saada, et see on noor ja väga ilus naine, kes kahe jope, suure salli ja paksu mütsi alt kõva häälega pahameelt väljendas. «Neetud rikkurid!» ütles ta. «Teie pärast ongi Ameerikaga lõpp.»

Paviljonis polnud kedagi peale meie kahe. Võttis veel ühe piinliku hetke, enne kui aru sain, et ta peab silmas mind. Vihmavari. Hotelli oma, sest mu enda oma oli katki läinud. (Just nagu ka kohver, mille hotelli pakikandja eelmises konverentsipaigas Londonis mulle varjamatut piinlikkust tundes tuppa tõi, sest kohvrit ei meenutanud see enam just eriti, vähemalt mitte sellist, millega tema harjunud oli. Aga see kohver oli olnud minuga kogu aasta, läbi viie riigi ja kaheksa elukoha, ja ma polnud veel valmis temast loobuma. Tegelikult oli see ainus, mis mul üldse oli.)

14.10.2016 17.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto