K, 28.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uus suund: rohkem ajateenijaid ja tipptasemel luure

Tankide ja keskmaa-õhutõrjekomplekside ost lükkub edasi
Oliver Kund
, reporter
Uus suund: rohkem ajateenijaid ja tipptasemel luure
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 15
Pärast jalaväe lahingumasinate CV90 ja toetussoomukite ostu vajab kaitsevägi riigikaitse arengukava kohaselt suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks 155 mm liikursuurtükke, näiteks PzH 2000 (pildil).
Pärast jalaväe lahingumasinate CV90 ja toetussoomukite ostu vajab kaitsevägi riigikaitse arengukava kohaselt suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks 155 mm liikursuurtükke, näiteks PzH 2000 (pildil). Foto: Vikipeedia

Riik loob järgmise kümne aasta vältel kaitseväkke küberväejuhatuse, soetab liikursuurtükid ja kasvatab hüppeliselt ajateenijate hulka. Palju kirgi kütnud plaan Eestile tankid osta on esialgu ootele pandud.

Nii selgub värskest riigikaitse arengukavast aastateks 2017–2026, mille üksikasju tutvustab kaitseministeerium täna avalikkusele.

Kui eelmises pikas arengukavas neli aastat tagasi võeti suund reaalse esmase kaitsevõime ehk kahe brigaadi loomisele ning maakaitsele ja soomusmanöövervõimele, siis nüüdse kavaga tahetakse kindlustada kõik need lülid, mis võivad takistada nimetatud osi ühise löögirusikana tegutsemast.

Üks arengukava põhilisi teese ongi, et riigile pole kasu poolikutest lahendustest, kus ühest üksusest on olemas vaid relvastus, teisest inimesed ja kolmandast taristu. Pingestunud rahvusvahelises olukorras peab kogu riigis paranema info kogumise, seiramise ja analüüsi võime.

Märksõnad
Tagasi üles