Sisukord
Arvamus
Postimees
14.10.2016
Eesti Lugu kahest Lasnamäe kodutust ehk kuidas kohtusid väärkoheldud naine ja mõrvarist mees (3) Loomade varjupaiga vaenlase koer ründas Paljassaares inimesi Uus juht: me ei tea, mida on kulka raha eest tehtud (1) Kultuuritolmu intsident sai lahenduse (9) Liiklusmüra häirib pärnakaid Autoga Ülemiste Citysse pääsemine muutub lähitulevikus raskeks Uus suund: rohkem ajateenijaid ja tipptasemel luure (15) Majandus Øresundi silla rajaja: kriitika muudab Rail Balticu paremaks (2) Idufirmade ideid toetab kolm rahastut Parimate ettevõtjate seas oli vähe üllatajaid Välismaa Osa röövitud koolitüdrukutest pääses vabadusse Pettunud põgenikud naasevad Euroopast kodumaale (5) Eksperdid Kaliningradi rakette Kuuba kriisiga ei võrdle (4) Vene aktivistid ründavad näitusi KOHALIK VAADE: Ameerika presidendivalimiste kord vajaks reformi, mida aga ei tule Arvamus Taavi Minnik: idaeurooplane ootab isa ehk homo soveticus’e viimne ohe (2) Ivan Makarov: Venemaa kannatab NATO-foobia all (7) Päeva karikatuur Aivar Pau: laskem «hullusel» vohada ja idufirmadel elada Taavi Rõivas: tugev riigikaitse tagab vabaduse ja kindlustunde (6) Juhtkiri: kaitsekulud peavad kasvama ja liitlassuhted tihenema (2) Jaak Allik: presidendi valimise kord ei vaja muutmist (6) Henrik Roonemaa: küll me nutitelefonist ükskord ära tüdineme (1) Postimees 1938. aastal: värviline foto tõrjub must-valge arvatavasti välja Kultuur Karl Martin Sinijärv: Dylani tekstid on hea kirjandus (1) Alvar Loog: tänavune Nobel on paleepööre kirjandusmaailmas (4) Toomas Raudam: Dylan võiks Nobeli komiteele omanimelise auhinna anda Hannes Varblane: Bob Dylan on hea luuletaja, sest ta on hea luuletaja Tutvu Dylani loominguga eesti keeles Nobeli kirjandusauhinna laureaat selgunud! (4) Immo Mihkelson: Dylan on elav klassik Uus juht: me ei tea, mida on kulka raha eest tehtud (1) Filmimuuseumini juhatavad Tootsi maakera ja Agnese ratsamonument Sport Ravi, rumalus või nahaalne dopingu tarvitamine? (1) Reim: Eesti kaotab pidevalt talente Kas kiitust teeninud Klavan saab suure võimaluse matšis ManU vastu? Poksimaailm uue valitseja otsingul Tallinn Autoga Ülemiste Citysse pääsemine muutub lähitulevikus raskeks Tarbija Sri Lanka omapärane loodus on matkahuviliste paradiis Tartu Kohus: Madruse tänava nimi ei ole halvustav Linn otsustas suurperet siiski toetada Mess meelitab sauna ja voodisse Tartu valla elanikud pääsevad täna ERMi tasuta Vahi tüliõunale ei ole ikka veel lahendust A-festival toob lavale teatrielamusi mitmes keeles Sõprade sõit teeb suure tiiru ümber Tartu Muuseumid ootavad mänguvälju avastama Edukas kampaania tõi Giannile preemiaporgandid Hommikumaine kohtub õhtumaisega Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kaitsekulud peavad kasvama ja liitlassuhted tihenema

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti ühiskond peaks olema valmis ka kaitsekulutuste veel tugevamaks suurendamiseks. Valitsusel tuleb peale kiiduväärse tegevuse kaitsevaldkonnas aga vägagi tõsiselt kaaluda, kas praegustes oludes on ikka mõistlik hoida kokku diplomaatia arvel.

See, mis uuendatud riigikaitse arengukavast praeguseks avalikkusele teada on, paistab kaalutletud ja mõistlik. On loomulik küsida, kas kavandatud arengus on selliseid osi, mida saaks ja oleks arukas raha nobedamalt juurde andes kiirendada.

Oleme juba jõudnud harjuda mõttega, et Eesti on (selle suve seisuga) üks viiest NATO liitlasest, kes peab kinni ühiselt kokku lepitud põhimõttest kulutada kaitsele vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Ometi ei tulnud see tase Eestiski tuulest, vaid tänu selgele poliitilisele tahtele. Toonane IRLi juht Mart Laar küsis 2011. aasta riigikogu valimistel selleks valijatelt mandaadi ning Andrus Ansipi kolmas valitsus, kus Mart Laar oli kaitseminister, suurendas juba 2012. aasta eelarves kõvasti kaitsekulusid. Majanduskriisi ajal olid kaitsekulud kahanenud ka võrreldes SKTga. Meenutame põhjenduste-vabanduste illustreerimiseks ühe tuntud ärimehe selleaegseid sõnu: kui raha on vähe, tuleb uus kahur ostmata jätta.

Meenutame põhjenduste-vabanduste illustreerimiseks ühe tuntud ärimehe selleaegseid sõnu: kui raha on vähe, tuleb uus kahur ostmata jätta.

Muidugi, ongi ilusaid aegu, mil kahurite ostmine pole eriti tähtis. Kahjuks ei kuulunud 2008. aastast alguse saanud majanduskriisi aastad sääraste heade aegade kilda. Märgakem seejuures, et ka Eesti kaitsekulutuste osakaal SKTst vähenes mitmel järjestikusel aastal isegi pärast seda, kui Venemaa oli juba rünnanud Gruusiat. Alati, nii headel kui ka halvematel aegadel, leidub tuhandeid toredaid asju, millele raha kulutada. Poliitikutelt ootame aga arukaid, oludele kohaseid eelistusi.

Strateegias on oluline suurendada oma jõudu, aga vähemalt sama tähtis on ka leida häid sõpru ja neid hoida. Loomulikult tuleb riigikaitse arengut korraldada nii, et ühelt poolt kasutame liitlaste abi, aga teiselt poolt tugevdame oma unikaalseid võimeid, millest on kasu ka liitlastele. Vast eredaimalt teenib seda eesmärki väljaöeldud kavatsus panustada varasemast tunduvalt rohkem vahendeid luurele, samuti küberkaitsele vasturünnakuvõime lisamine.

Kui tehakse märkimisväärseid kohendusi kaitsevõime arendamises, on kummaline, et samal ajal tõmmatakse kokku diplomaatilist võimekust. Muidugi on selge, et igas süsteemis tuleb alati otsida kokkuhoiuvõimalusi. Kui on ebamõistlikke tegevusi ja/või kulusid, tuleb neist kahtlemata ka välisministeeriumis loobuda. Praegustes oludes ei peaks aga valitsus kokkuhoitud raha välisministeeriumilt ära võtma, vaid suunama selle siiski tagasi Eesti sõpradega tõhusate suhete hoidmiseks ja arukate, ohte ära tundvate ja kirjeldada oskavate inimeste palkadeks.

Seotud lood
13.10.2016 15.10.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto