Sisukord
Inimene
Postimees
18.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu (1) Eesti Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku Saeveskit ähvardab materjalipuudus Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusvastaselt (1) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (2) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (1) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (2) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kust tulevad sõna kadekops, viha ja missuguseid tunnetega sõnu kasutavad eestlased kõige rohkem

7 min lugemist
FOTO: Allikas: Ene Vainik, «Eesti tunded. Sõnaportreed»

15 aastat tagasi küsitles keeleteadlane Ene Vainik eestlasi nende tunnete teemal, paludes intervjueeritavatel nimetada tundeid samal põhimõttel, nagu näiteks puuvilju: õun, ploom ja pirn. «Lehm,» ütles üks intervjueeritud mees pärast mõttepausi. See oli ainus sõna, mis talle tunnetega meenus. Pärast väikest pausi tulid veel «loom» ja «liha». Kuumaverelised eestlased.

Tellijale

15 aastat tagasi küsitles noor keeleteadlane Ene Vainik eestlasi nende tunnete teemal, paludes intervjueeritavatel erinevaid tundeid nimetada, samal põhimõttel nagu näiteks puuviljugi: õun, ploom ja pirn. «Lehm,» ütles üks intervjueeritud mees pärast mõttepausi. See oli ainus sõna, mis talle tunnetega meenus. Pärast väikest pausi tulid veel «loom» ja «liha». Kuumaverelised eestlased.

Nüüd meenutab Eesti Keele Instituudis töötav Vainik seda lugu naerdes ja ütleb, et päris nii hullusti meie eneseväljendust näha ei tasuks: tegelikult eestlased siiski vajadusel räägivad tunnetest ja sõnu on selleks piisavalt. Hiljuti ilmus Vainiku aastatepikkuste uurimuste järel raamat «Eesti tunded. Sõnaportreed», mis jutustab kadeduse sünniloo, räägib, kellega armastus hästi läbi saab, mida õnn vanasti tähendas ja kuidas viha eestlased erakordselt loominguliseks muutis (vt. rohkem kõrvalloost). Raamat algab kadedusest ning lõppeb õnnega. Viimane on ka Eesti keele tekstides enim esinev tundesõna.

17.02.2020 18.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto