Sisukord
Inimene
Postimees
17.10.2016
Eesti Tervise ja heaolu infosüsteemi keskus püüab e-tervist jalule aidata Botaanikaaed näitab kuulsaid ja kummalisi taimi Vabaerakond osaleb kohalikel valimistel valimisliitudes Keskerakond valis volikogu esimeheks Kersti Sarapuu Ossinovski ennustab valitsusele Reformierakonna sisetülide tõttu keerulisi aegu Eesti on paarikümne aastaga muutunud kümme korda ohutumaks Tartu lennujaama juhi vallandamist ümbritseb piinlik vaikus (1) Kust tulevad sõna kadekops, viha ja missuguseid tunnetega sõnu kasutavad eestlased kõige rohkem (2) Majandus Puhas loodus aitab müüa piiritust ja kasekäsna Euroopa panganduse nõrkus on väike kasumlikkus (2) Välismaa AJA PEEGEL: Panfilovlaste legend on visa kaduma (7) Hiina ja Pakistani sõprus: magusam kui mesi, tugevam kui teras Hispaania välisminister: vahetame teemat (1) Poola endise presidendi säilmed kaevatakse üles PILTUUDIS: 5000 PEGIDA protestijat tähistasid teist aastapäeva Mosul elab läheneva veresauna hirmus «Hull vene teadlane» plaanib tõsta orbiidile esimese kosmoseriigi Arvamus Kaire Uusen: kas tervis on enda teha? Lea Danilson-Järg: sündimuse kasvuks on vaja ületada kahe lapse barjäär (33) Andres Ammas: õpetajale kümme protsenti palka juurde (4) Postimees 1936. aastal: viimane aeg ära hoida katastroofi Maive Rute: imperialistid ausate tööinimeste kallal (3) Sirje Niitra: kelle asi on tervis? (2) Juhtkiri: põhimõttelised küsimused keskerakondlastele (2) Päeva karikatuur Kultuur Professor Veidemanni veidemeekum Autor olla tähendab julgeda Väekas sissepühitsemine koos jalutuskäiguga ajaloos (2) Sport Rapla näitas Tarvale koha kätte Vägeva prantslase neljas triumf ja Tänaku tihedad tööpäevad rehvidega Peep Pahv: ullikesed sportlased, peksupoistest arstid ja riiklik ringkaitse (4) Selver võttis Pärnul kommi suust MotoGP noor staar tõusis tagasi troonile Eesti jalgpalli valitsejaks pürgija edu saladused Tarbija Lotte telefoni peidetud mängud tekitavad suuri arveid (1) Millise lotopiletiga on kõige suurem võimalus võita? (4) Pipragaasi kasutamine on omaette kunst Tartu Jää tuleku eel heitlesid sõudeoktetid Juhtkiri: Rail Balticust. Kas tagurlikult? (2) Miks me siis üldse prügi sordime, kui kõik kokku valatakse? (1) Teatrite linn Tartu saab juurde veel ühe teatrimaja (1) Keda ikkagi kaasab meie kaasav eelarve? Sügispimeduses linna lisandub valgustust Väekas sissepühitsemine koos jalutuskäiguga ajaloos (2) Värske kala läheb järveäärses väikses tehases otse purki või ahju Tartus jäi neli kilomeetrit kruusatänavaid vähemaks Luikede rännuteel lendav inglanna jääb Tartusse hiljaks Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kust tulevad sõna kadekops, viha ja missuguseid tunnetega sõnu kasutavad eestlased kõige rohkem

7 min lugemist
FOTO: Allikas: Ene Vainik, «Eesti tunded. Sõnaportreed»

15 aastat tagasi küsitles keeleteadlane Ene Vainik eestlasi nende tunnete teemal, paludes intervjueeritavatel nimetada tundeid samal põhimõttel, nagu näiteks puuvilju: õun, ploom ja pirn. «Lehm,» ütles üks intervjueeritud mees pärast mõttepausi. See oli ainus sõna, mis talle tunnetega meenus. Pärast väikest pausi tulid veel «loom» ja «liha». Kuumaverelised eestlased.

Tellijale

15 aastat tagasi küsitles noor keeleteadlane Ene Vainik eestlasi nende tunnete teemal, paludes intervjueeritavatel erinevaid tundeid nimetada, samal põhimõttel nagu näiteks puuviljugi: õun, ploom ja pirn. «Lehm,» ütles üks intervjueeritud mees pärast mõttepausi. See oli ainus sõna, mis talle tunnetega meenus. Pärast väikest pausi tulid veel «loom» ja «liha». Kuumaverelised eestlased.

Nüüd meenutab Eesti Keele Instituudis töötav Vainik seda lugu naerdes ja ütleb, et päris nii hullusti meie eneseväljendust näha ei tasuks: tegelikult eestlased siiski vajadusel räägivad tunnetest ja sõnu on selleks piisavalt. Hiljuti ilmus Vainiku aastatepikkuste uurimuste järel raamat «Eesti tunded. Sõnaportreed», mis jutustab kadeduse sünniloo, räägib, kellega armastus hästi läbi saab, mida õnn vanasti tähendas ja kuidas viha eestlased erakordselt loominguliseks muutis (vt. rohkem kõrvalloost). Raamat algab kadedusest ning lõppeb õnnega. Viimane on ka Eesti keele tekstides enim esinev tundesõna.

15.10.2016 18.10.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto