Sisukord
Arvamus
Postimees
15.10.2016
Eesti Majanduse lühiuudised Mälumäng Omastamises süüdistatav raamatupidaja astus kohtu ette (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised Sõnasõda Reformierakonnas: Kallas nõuab süüdistuste arutamist juhatuses Vaheperiood riigikaitses: mida saame, teeme ära (20) Kõik presidendid on olnud kimpus kinnisvaraga (2) ERMi esimesed nädalad ületavad prognoosi (3) Majandus Eesti professor: Samsungi äparduse taga on tootjate võidujooks Majanduse lühiuudised Tasakaal töö ja palve vahel Välismaa ELi liidrid kahtlevad nn pehme Brexiti võimalikkuses Naeratuste maa leinab kuningat Elupõletajast prints viivitab troonile asumisega Šotimaa esitab uue referendumiplaani (1) Raha jalaga segada: Tai kuningapere on maailma rikkamaid Arvamus Postimees 1994. aastal: Laimons Raudsepp meenutab Soome koondise külastuskäiku: mul oli Eesti pärast häbi Juhtkiri: Ärmagate’i õppetunnid (14) EKI keelekool. Argo Mund: mesimumm (1) Rein Veidemann: kummardamiseni! Soolane supp à la Ärma Peeter Langovitsi tagasivaade: ühine toetus nõrgematele Parts, raisk! (7) Troonipärija pisarad Nobeli suudlus Juudale Neeme Korv: mis saab Tallinnast? (4) Kaire Uusen: kes on kuulsaim surnud eestlane? (4) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Vastalisi mõistujutte Venemaalt Nädala plaat. Klassikaline Warpi plaat Aja auk. Heroiini õied Bob Dylani müradest ja mõradest autoriteet Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Sport Tänak lõpetas raske rallipäeva üheksandana Võidu nimel peab raha kulutama targalt Puhtaid suusariike jääb aina vähemaks (1) Kalamehed ja postitantsijad tahavad olümpiale AK Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Urve Eslas: kolm kohtumist Valge Maja lähedal Vastalisi mõistujutte Venemaalt Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Rein Veidemann: kummardamiseni! Aja auk. Heroiini õied Küsimused lollide klubile Kas teadus on ainult rikaste privileeg? Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Hanno Ojalo: legendaarne Tehumardi öölahing (2) Viimane praam Hiiumaale Tere, Kersti Kreeka tähistab triumfi Pavel Lobkov: valitsus ei aita kedagi, kui inimesed oma õiguste eest ei seisa (1) Vana kuld: Kalaranna fordi viimased päevad (1) Arter Eesti kalamehed põgenesid orkaani eest Nelli Kalikova: armastus ravib kõige paremini Unenäos näeme iseennast, ei midagi enamat Peidus pinna all Andrus Ansip: rahva kannatust ei tahaks enam proovile panna (6) Särtsu šokolaadist «Ma tahaksin Donald Trumpi näkku lüüa!» (2) Autolugu. Renault Scenic: Tagasi troonile Kuidas preili Eestist neiu Estonia sirgus ehk Kuidas armastuse wabariigist vabaarmastuse riik sai Moenädala maiuspalad Kired Eesti moeköögis Kui asfalt linnas ei sula… Reisile teiega 760 kilomeetrit tuule ja vihmaga väntamist heategevuse nimel Reportaaž sünnituselt: elu ilusaimat hetke simuleerides Hunt karjas Kuvarite kuumad kurvid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Neeme Korv: mis saab Tallinnast?

2 min lugemist
Neeme Korv FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Kui Edgar Savisaar sunnitakse tõepoolest Keskerakonna esimehe kohalt taanduma, tähendab see märgilist muutust. Meil pole enam riigikogus erakonda, mis sõltuks nii olulisel määral ühest inimesest; erakonda, mille esimees on ajakirjanikele kättesaadav üldjuhul vaid siis, kui tema saab kehtestab mängureeglid; erakonda, mis vastandaks end oma juhi kaudu Eesti riigile. Võimalus, et Eesti sisepoliitilised jõujooned muutuvad ning mõju ulatub ka Stenbocki majja, pole ammu olnud nii suur kui praegu.

Omaette huvitav teema on see, mis saab Tallinnast. Demokraatia toimimise juurde kuulub vältimatult läbipaistvus, avalikkuse kontroll. Vabade valimiste teel moodustunud pealinna võim on kahtlemata legitiimne, kuid olukorras, kus Keskerakond juba mitmendat valimistsüklit järjest ainuvalitseb ning poliitiline opositsioon on katastroofiliselt marginaliseerunud, on avalik kontroll sisuliselt hääbunud. Näiteks saab linnavalitsus volinike küsimustele vastates mugavalt öelda, et teemaga tegeleb eraõiguslik sihtasutus (mille on asutanud linn). Muide, volikogu revisjonikomisjon uurib praegu linna avalike suhete teenistusele kulutatud miljoneid – tulemusi lubatakse novembris.

Avalikkus teab küll Tallinna linnavalitsuse tegemistest, selle eest hoolitsevad linnalehed, Tallinna televisioon ning jõuline avalike suhete aparaat. Ajakirjandus pääseb linna telgitagustesse peaasjalikult siis, kui õiguskaitseorganid mõnest sabast kinni saavad. Linnavolikogust, mida kunagi üsna hoolega jälgiti, kostab nüüd aeg-ajalt üksikute opositsioonisaadikute hüüatusi või teatab volikogu esimees lakooniliselt kummitempli vajutamisest Vabaduse väljaku kabinetivaikuses sündinud otsusele. Tallinlastest lugejad, kui paljusid oma linnavolinikke, kes suurima fraktsiooni kaudu linna n-ö juhivad, te teate?

Kui Keskerakond vahetab juhti, siis moel või teisel hegemoonia laguneb. Kes siis kellega käib ja kuidas linna valitsema hakatakse, on raske ennustada. Üsna kindel on aga see, et avalikku ruumi tuleb korraga senisest enam infot. Vaevalt et ilmneb suurel hulgal seadusevastast, küll aga rohkesti küsimusi, miks üks või teine otsus on olnud mõttekas. Samuti huvide konflikte eetilisel tasandil.

Usun, et uuel moel saame vaadelda näiteks linnaplaneerimist ja ühistransporti. Tasuta ühistransport oli poliitiline otsus, kuid selle majandusliku mõõtme üle pole ammu keegi arutlenud. Ja mis saab võimu muutumisel linnameediast? Kas Vana Toomas pöörab end teise suunda ja propagandatuul puhub samamoodi edasi?

Suhtun ettevaatlikult sellesse, kui keegi hakkab hurraa-optimistlikult rääkima «Tallinna vabastamisest». Kardetavasti kulub pealinna poliitilise kultuuri ja siin kujundatud hoiakute muutumiseks tunduvalt rohkem aega kui Keskerakonna ainuvõimuga valimistsüklid.

Seotud lood
14.10.2016 17.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto