Sisukord
Kultuur
Postimees
15.10.2016
Eesti
Majanduse lühiuudised
Mälumäng
Omastamises süüdistatav raamatupidaja astus kohtu ette (1)
Horoskoop
Male
Palju õnne
Dilbert
Eesti lühiuudised
Sõnasõda Reformierakonnas: Kallas nõuab süüdistuste arutamist juhatuses
Vaheperiood riigikaitses: mida saame, teeme ära (20)
Kõik presidendid on olnud kimpus kinnisvaraga (2)
ERMi esimesed nädalad ületavad prognoosi (3)
Majandus
Eesti professor: Samsungi äparduse taga on tootjate võidujooks
Majanduse lühiuudised
Tasakaal töö ja palve vahel
Välismaa
ELi liidrid kahtlevad nn pehme Brexiti võimalikkuses
Naeratuste maa leinab kuningat
Elupõletajast prints viivitab troonile asumisega
Šotimaa esitab uue referendumiplaani (1)
Raha jalaga segada: Tai kuningapere on maailma rikkamaid
Arvamus
Postimees 1994. aastal: Laimons Raudsepp meenutab Soome koondise külastuskäiku: mul oli Eesti pärast häbi
Juhtkiri: Ärmagate’i õppetunnid (14)
EKI keelekool. Argo Mund: mesimumm (1)
Rein Veidemann: kummardamiseni!
Soolane supp à la Ärma
Peeter Langovitsi tagasivaade: ühine toetus nõrgematele
Parts, raisk! (8)
Troonipärija pisarad
Nobeli suudlus Juudale
Neeme Korv: mis saab Tallinnast? (4)
Kaire Uusen: kes on kuulsaim surnud eestlane? (4)
Kultuur
Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd
Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik
Vastalisi mõistujutte Venemaalt
Nädala plaat. Klassikaline Warpi plaat
Aja auk. Heroiini õied
Bob Dylani müradest ja mõradest autoriteet
Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti?
Sport
Tänak lõpetas raske rallipäeva üheksandana
Võidu nimel peab raha kulutama targalt
Puhtaid suusariike jääb aina vähemaks (1)
Kalamehed ja postitantsijad tahavad olümpiale
AK
Vastalisi mõistujutte Venemaalt
Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd
Rein Veidemann: kummardamiseni!
Aja auk. Heroiini õied
Küsimused lollide klubile
Kas teadus on ainult rikaste privileeg?
Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti?
Hanno Ojalo: legendaarne Tehumardi öölahing (2)
Viimane praam Hiiumaale
Tere, Kersti
Kreeka tähistab triumfi
Arter
Unenäos näeme iseennast, ei midagi enamat
Peidus pinna all
Andrus Ansip: rahva kannatust ei tahaks enam proovile panna (6)
Särtsu šokolaadist
«Ma tahaksin Donald Trumpi näkku lüüa!» (2)
Reportaaž sünnituselt: elu ilusaimat hetke simuleerides
Kuidas preili Eestist neiu Estonia sirgus ehk Kuidas armastuse wabariigist vabaarmastuse riik sai
Moenädala maiuspalad
Kired Eesti moeköögis
Kui asfalt linnas ei sula…
Reisile teiega
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Bob Dylani müradest ja mõradest autoriteet

3 min lugemist
Nobeli kirjanduspreemia saanud Bob Dylan. FOTO: KI PRICE/REUTERS

Kõigile on selge, et see tunnustus on välja teenitud. Ja et kui populaarkultuuri sedamoodi esile tõsta, siis pidi selleks valitud olema just Bob Dylan. Aga ikkagi võiks, olgu või spekulatiivselt, Nobeli komitee motiivide kohta küsida.

Tellijale

Kas oli asi ehk mingites vormilistes uuendustes, mida tema läbi aegade loodud read kehtestada aitasid? Ma kahtlen veidi. Kõik, kes tema luuleloomingut kiitnud on, osutavad selle sugulusele Suure Kaanoniga ja võrdlevad teda kellegagi sealt, näiteks Shakespeare’i või John Miltoniga. Aga siis on äkki tõesem teine argument. Nimelt see, et Dylan on läänemaailma jagatud kultuuriline märk – kõigi poolt armastatud, peast tsiteeritud, kodudesse kogutud, tuttav, omane ja vältimatu. Auhind ei saa siin olla paradigmaatiline muutus, ei pane kedagi Dylanit teistmoodi vaatama, uutele uuringutele hoogu lisama. See lihtsalt teeb väga paljude tuju paremaks.

Aga kui me läheme ajalukku tagasi ja otsime, millal sai Bob Dylanit poeediks pidada, siis teeme ühe avastuse, mis meile tema värsket staatust arvestades ehk isegi ei pruugi meeldida. Ja nimelt, Dylan oli poeet mitte (ainult) sellepärast, et kirjutas oma lauludele väärtuslikke tekste. Ta oli poeet, sest mõjus poeedina, rääkis ja riietus poeedi moodi, reguleeris just selles võtmes oma poose ja paatost. Meile ei tarvitse see jah meeldida, sest see kõik tundub väline ja pealiskaudne, liigselt dändilik. Aga just need faktorid olid tema puhul nakkavad. Dylani poeetilisus oli midagi, mida sai peegli ees harjutada – just nagu teised põlvkonnad harjutasid Michael Jacksoni tantsusamme või Prince’i kitarrihaaret. Dylan oli sedavõrd külgehakkav karakter, et paljud vaimselt nõrgemad rikuti temast lihtsalt ära. Nad avastasid ennast tema moodi mõtlemas ja rääkimas ning ainus, mis neid toitis, oli see, et võlutud oli ka muusikatööstus ise, kes nende sündi ootas ja esile kutsus. «Uus Dylan» oli žanrinimetus ja igaüks teadis 1960.–70. aastatel, milles see seisneb ja millest koosneb.

14.10.2016 17.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto