Sisukord
Arvamus
Postimees
15.10.2016
Eesti Majanduse lühiuudised Mälumäng Omastamises süüdistatav raamatupidaja astus kohtu ette (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised Sõnasõda Reformierakonnas: Kallas nõuab süüdistuste arutamist juhatuses Vaheperiood riigikaitses: mida saame, teeme ära (20) Kõik presidendid on olnud kimpus kinnisvaraga (2) ERMi esimesed nädalad ületavad prognoosi (3) Majandus Eesti professor: Samsungi äparduse taga on tootjate võidujooks Majanduse lühiuudised Tasakaal töö ja palve vahel Välismaa ELi liidrid kahtlevad nn pehme Brexiti võimalikkuses Naeratuste maa leinab kuningat Elupõletajast prints viivitab troonile asumisega Šotimaa esitab uue referendumiplaani (1) Raha jalaga segada: Tai kuningapere on maailma rikkamaid Arvamus Postimees 1994. aastal: Laimons Raudsepp meenutab Soome koondise külastuskäiku: mul oli Eesti pärast häbi Juhtkiri: Ärmagate’i õppetunnid (14) EKI keelekool. Argo Mund: mesimumm (1) Rein Veidemann: kummardamiseni! Soolane supp à la Ärma Peeter Langovitsi tagasivaade: ühine toetus nõrgematele Parts, raisk! (7) Troonipärija pisarad Nobeli suudlus Juudale Neeme Korv: mis saab Tallinnast? (4) Kaire Uusen: kes on kuulsaim surnud eestlane? (4) Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Vastalisi mõistujutte Venemaalt Nädala plaat. Klassikaline Warpi plaat Aja auk. Heroiini õied Bob Dylani müradest ja mõradest autoriteet Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Sport Tänak lõpetas raske rallipäeva üheksandana Võidu nimel peab raha kulutama targalt Puhtaid suusariike jääb aina vähemaks (1) Kalamehed ja postitantsijad tahavad olümpiale AK Jürgen Rooste looming nagu takjatihnik Urve Eslas: kolm kohtumist Valge Maja lähedal Vastalisi mõistujutte Venemaalt Eesti kultuuri täheatlas: eesti filoloogia sünd Rein Veidemann: kummardamiseni! Aja auk. Heroiini õied Küsimused lollide klubile Kas teadus on ainult rikaste privileeg? Kas kõik oleks teisiti, kui kõik oleks teisiti? Hanno Ojalo: legendaarne Tehumardi öölahing (2) Viimane praam Hiiumaale Tere, Kersti Kreeka tähistab triumfi Pavel Lobkov: valitsus ei aita kedagi, kui inimesed oma õiguste eest ei seisa (1) Vana kuld: Kalaranna fordi viimased päevad (1) Arter Eesti kalamehed põgenesid orkaani eest Nelli Kalikova: armastus ravib kõige paremini Unenäos näeme iseennast, ei midagi enamat Peidus pinna all Andrus Ansip: rahva kannatust ei tahaks enam proovile panna (6) Särtsu šokolaadist «Ma tahaksin Donald Trumpi näkku lüüa!» (2) Autolugu. Renault Scenic: Tagasi troonile Kuidas preili Eestist neiu Estonia sirgus ehk Kuidas armastuse wabariigist vabaarmastuse riik sai Moenädala maiuspalad Kired Eesti moeköögis Kui asfalt linnas ei sula… Reisile teiega 760 kilomeetrit tuule ja vihmaga väntamist heategevuse nimel Reportaaž sünnituselt: elu ilusaimat hetke simuleerides Hunt karjas Kuvarite kuumad kurvid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Ärmagate’i õppetunnid

2 min lugemist
Toomas Hendrik Ilves võõrustas Ärma talus teiste seas Läti presidenti Raimonds Vējonist. FOTO: Elmo Riig

Mis on ühist Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendil Jacob Zumal ja Eesti Vabariigi ekspresidendil Toomas Hendrik Ilvesel? Mõlemad ehitasid endale oma ametiajal maksumaksja raha eest kodu. Milles seisneb praegu nende kahe erinevus? Aafrika mandri lõunapoolseimas riigis kohustati president oma eramu ehitamiseks kulutatud 15 miljonit eurot tagasi maksma, mida ta ka tänaseks on teinud. Põhjamaises Eestis loobuti tagasi nõudmast raha, mida pole kulutatud esialgse sihtotstarbe järgi.

Iseenesest pole summad ju võrreldavad. Ühelt poolt Aafrika maksumaksjate 15 miljonit ja Euroopa maksumaksjate 190 000, millest Toomas Hendrik Ilves maksis tagasi kümnendiku. Kuid praeguses olukorras oleks parem, kui Ilves võtaks vastutuse ja tagastaks aumehena ilma välise sunnita ülejäänud summa, mitte ei peituks oma eksabikaasa selja taha.

Ameerika kirjanik ja filosoof Ayn Rand on kirjutanud, et kui korruptsioon muutub rikastumise allikaks ning ausus muutub harvemaks nähtuseks, siis jõuab ühiskond ummikteele. Riigipea, olgugi nüüd juba endine, määrab teatava tooni. Praegusel juhul ei ole see toon demokraatlikule õigusriigile sobilik.

Sõdadevahelisel iseseisvusajal oli Eestis kombeks suurmeestele kinkida talu, Vabadussõja võitnud väejuhid said aga kingiks mõisasüdame. Kõnealusel juhul aga pole riigikogu ega valitsus otsustanud, et ametist lahkudes saab president sellise kingituse. Tegelikult on Ärma talu eest maksumaksja poolt juba makstud, kuna presidendi umbes 60 000-eurosest aastapalgast oleks pidanud kümne aasta vältel uue kodu rajamiseks piisama.

Küsimus on õiglustundes. Inimesed on nõus oma maksurahaga osalema ühistes asjades, kui nad usuvad, et seda raha ei raisata tühjale-tähjale ega kulutata poliitikute põhjendamatuks ülekuldamiseks. Palk, suurem või väiksem, on selge, igaühele arusaadav kategooria. Mõistetavad on ka teatavad kindlate piiridega ametihüved. Mida on aga võimatu inimestele seletada nii, et sellest ei jääks pikaks ajaks halba mekki, on kõikvõimalike skeemide abil maksumaksja arvel materiaalsete väärtuste saamine lisaks sellele, mis on selgelt kokku lepitud – presidendi puhul kirjas seadustes, mille riigikogu on vastu võtnud.

Tegelikult toovad Ärma juhtum ja ka eelmiste presidentide elupaika puudutanud küsitavused meid tagasi ka selle juurde, et Eesti Vabariigi presidendil puuduvad tema ametile vastavad esindus-ja ametiruumid. Praegune presidendiresidents Kadriorus ei ole selleks otstarbeks rajatud, vaid 1930. aastatel ehitatud siiski presidendi kantseleiks ja selle töötajate ametikorteriks. Viimase 25 aasta jooksul on presidendi residentsi – kus oleks võimalik ka väliskülalisi vastu võtta – rajamine korduvalt päevakorral olnud, kuid tegudeni pole jõutud. Et vältida edaspidiseid segadusi, oleks viimane aeg see rajada.

Seotud lood
14.10.2016 17.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto