Nelja aasta eest hinnaliste relvaostudega alanud reform Eesti sõjalise kaitsevõime tugevdamiseks kannab esimesi vilju. Kuni need küpsevad, on kavas pöörata pilk odavamate lahenduste poole: kasvatada ajateenijate arvu, suurendada kiirreageerimisüksusi ja luure nägemisulatust. Mis selgub värskest riigikaitse arengukavast?
1. Rahaga pole kiita
Kui majandusprognoos paika peab, on eelseisva kümne aasta peale riigikaitseks võimalik kasutada umbes 5,6 miljardit eurot (jooksevhindades). Sellest eeldatavasti neli miljardit on mõeldud otseselt sõjaväele ja sõjalistele üksustele, ülejäänu kulub muudele kaitsevaldkondadele, sealhulgas teabeameti tööle.