Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vaheperiood riigikaitses: mida saame, teeme ära

Tapa, 12.10.2016. Kaitsevägi esitles Tapal oma uut soomusvõimet. Eesti soetatud jalaväe lahingumasinad CV90. Pildil kahuritorud. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Nelja aasta eest hinnaliste relvaostudega alanud reform Eesti sõjalise kaitsevõime tugevdamiseks kannab esimesi vilju. Kuni need küpsevad, on kavas pöörata pilk odavamate lahenduste poole: kasvatada ajateenijate arvu, suurendada kiirreageerimisüksusi ja luure nägemisulatust. Mis selgub värskest riigikaitse arengukavast? 

Tellijale Tellijale

1. Rahaga pole kiita

Kui majandusprognoos paika peab, on eelseisva kümne aasta peale riigikaitseks võimalik kasutada umbes 5,6 miljardit eurot (jooksevhindades). Sellest eeldatavasti neli miljardit on mõeldud otseselt sõjaväele ja sõjalistele üksustele, ülejäänu kulub muudele kaitsevaldkondadele, sealhulgas teabeameti tööle.

Kuigi summa võib tunduda suur, on märkimisväärne osa sellest juba n-ö broneeritud. 

14.10.2016 17.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto