Sisukord
Arvamus
Postimees
17.10.2016
Eesti Tervise ja heaolu infosüsteemi keskus püüab e-tervist jalule aidata Botaanikaaed näitab kuulsaid ja kummalisi taimi Vabaerakond osaleb kohalikel valimistel valimisliitudes Keskerakond valis volikogu esimeheks Kersti Sarapuu Ossinovski ennustab valitsusele Reformierakonna sisetülide tõttu keerulisi aegu Eesti on paarikümne aastaga muutunud kümme korda ohutumaks Tartu lennujaama juhi vallandamist ümbritseb piinlik vaikus (1) Kust tulevad sõna kadekops, viha ja missuguseid tunnetega sõnu kasutavad eestlased kõige rohkem (2) Majandus Puhas loodus aitab müüa piiritust ja kasekäsna Euroopa panganduse nõrkus on väike kasumlikkus (2) Välismaa AJA PEEGEL: Panfilovlaste legend on visa kaduma (7) Hiina ja Pakistani sõprus: magusam kui mesi, tugevam kui teras Hispaania välisminister: vahetame teemat (1) Poola endise presidendi säilmed kaevatakse üles PILTUUDIS: 5000 PEGIDA protestijat tähistasid teist aastapäeva Mosul elab läheneva veresauna hirmus «Hull vene teadlane» plaanib tõsta orbiidile esimese kosmoseriigi Arvamus Kaire Uusen: kas tervis on enda teha? Lea Danilson-Järg: sündimuse kasvuks on vaja ületada kahe lapse barjäär (33) Andres Ammas: õpetajale kümme protsenti palka juurde (4) Postimees 1936. aastal: viimane aeg ära hoida katastroofi Maive Rute: imperialistid ausate tööinimeste kallal (3) Sirje Niitra: kelle asi on tervis? (2) Juhtkiri: põhimõttelised küsimused keskerakondlastele (2) Päeva karikatuur Kultuur Professor Veidemanni veidemeekum Autor olla tähendab julgeda Väekas sissepühitsemine koos jalutuskäiguga ajaloos (2) Sport Rapla näitas Tarvale koha kätte Vägeva prantslase neljas triumf ja Tänaku tihedad tööpäevad rehvidega Peep Pahv: ullikesed sportlased, peksupoistest arstid ja riiklik ringkaitse (4) Selver võttis Pärnul kommi suust MotoGP noor staar tõusis tagasi troonile Eesti jalgpalli valitsejaks pürgija edu saladused Tarbija Lotte telefoni peidetud mängud tekitavad suuri arveid (1) Millise lotopiletiga on kõige suurem võimalus võita? (4) Pipragaasi kasutamine on omaette kunst Tartu Jää tuleku eel heitlesid sõudeoktetid Juhtkiri: Rail Balticust. Kas tagurlikult? (2) Miks me siis üldse prügi sordime, kui kõik kokku valatakse? (1) Teatrite linn Tartu saab juurde veel ühe teatrimaja (1) Keda ikkagi kaasab meie kaasav eelarve? Sügispimeduses linna lisandub valgustust Väekas sissepühitsemine koos jalutuskäiguga ajaloos (2) Värske kala läheb järveäärses väikses tehases otse purki või ahju Tartus jäi neli kilomeetrit kruusatänavaid vähemaks Luikede rännuteel lendav inglanna jääb Tartusse hiljaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Niitra: kelle asi on tervis?

2 min lugemist

Muidugi on inimese tervis eelkõige ta enda asi. Samas ei saa kelleltki oodata, et koolis õpitust piisaks, et endale diagnoos panna ja ravi määrata. Selleks vajame ikka spetsialistide ehk meedikute abi.

Meid toetab riiklik tervishoiusüsteem koos haiglate ja tervisekeskustega, haigekassa, terviseamet, sotsiaalministeerium ja mis kõik veel. Justkui on, kuhu pöörduda ja abi saada. Samas muudavad paljud viimase aja uudiste peakirjad inimesi rahutuks ja mõned võivad lausa paanikasse sattuda.

Küll lubatakse kroonilised haiged perearsti järjekorra lõppu panna, küll soovitatakse väiksema häda korral arsti asemel apteekri poole pöörduda. Siis teatatakse, et haigekassa on suures miinuses, EMOd «valede» patsientidega ülekoormatud ja keegi on taas arsti arvatava ravivea tõttu kohtusse kaevanud.

Kõige vähem on inimesed rahul eriarsti järjekordadega. Puutusin sellega ise hiljaaegu kokku, kui perearst mu valutava randme pärast ortopeedile suunas. ITKst sain telefoni teel teada, et uueks aastaks järjekorda panekuks peaksin helistama uuesti novembri algul. PERHis oli rohkem õnne ja seal anti kohe aeg veebruari keskpaigaks. Vähemalt ei pea uuesti helistama, olin rahul. Muidugi võib juhtuda, et selleks ajaks on valu pika kannatamise peale üle läinud, aga siis on ju ka kõik hästi.

Need, kes haiglas käinud, teavad, et arstikabinettide taga rahvast murdu ei ole. Paljud, kes aja poole aasta eest kinni pannud, on tõenäoliselt selle kas unustanud või leidnud muu lahenduse. Mis muud, kui süsteem lonkab. Ehk annaks mõnele idufirmale ülesande see sujuvamaks muuta? Midagi tuleks välja mõelda ka selleks, et info tervishoiusüsteemi sees liiguks. Praegu on nii, et patsiendil võeti vahepeal näiteks emakas ära või sai ta infarkti, aga perearst ei tea sest midagi. Kuidas saab ta niimoodi oma patsiendil silma peal hoida? See, et üks arst ei tea, mida teine teeb, on kahjuks tavaline.

Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kel oleks perearst kodus külas käinud. Ometi kinnitab statistika, et perearstid teevad aastas tuhandeid koduvisiite. Gripihooaeg on tulemas – oleks väga vajalik, et haigestunud tervisekeskustesse teisi nakatama ei läheks. Kas arsti koju kutsumise võimalust üldse kusagil pakutakse?

Üks viga on, et patsient ei saa sageli aru sellest, mida tohter talle räägib, ja ei julge või ei oska küsida ka. Vahel võivad ka inimese enda ootused liiga kõrged olla. Noor inimene usub, et iga häda vastu leidub rohi, ja on pahane, kui abi ei saa. Vanemad juba teavad, et kõike ei saagi ravida, ja on leplikumad. Aga me kõik tahame, et tohter meid kuulaks, meiega räägiks ja vahel ka lohutaks. Seda kõike on muidugi kahekümne minuti pikkuse vastuvõtuaja sisse raske mahutada. Aga miks ma ei võiks näiteks kümme minutit arsti tähelepanu juurde osta? Praegu selline võimalus puudub.

Käisin eelmine nädal Hiina meditsiini arsti Rene Bürklandi uue raamatu esitlusel. Rahvusraamatukogu suur saal oli pilgeni täis. Ta rääkis sellest, et peame ise võtma vastutuse oma tervise eest ammu enne seda, kui haigeks jääme. Tuleb vaadata, mida süüa ja juua, kuidas elada. Ehk peitub võti siin.

Seotud lood
    15.10.2016 18.10.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto