Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaire Uusen: kas tervis on enda teha?

Üha rohkem on kuulda sõnavõtte, et inimene vastutagu oma tervise eest ise ja haigus on inimese enda süü. Tahaks nõustuda, aga elus kehtivad paraku tervise puhul sageli Murphy seadused.

Tellijale Tellijale

Elus on nii, et haigeks jäävad ootamatult ka need, kes on olnud tublid, korralikud või raskeks haiguseks liiga noored. Kui olin kaheteistkümnene, nägin pealt pinginaabri pikka rasket haigust, hääbumist ja surma. Tema, kes oli varem olnud sportlik ja energiline, arutles oma surma eel haiglavoodis lamades täiskasvanulikult, et ei tea, miks nii läks või mida ta valesti tegi. Tema lause «Küll sa oled õnnelik inimene, et oled terve» lõi minust tookord terava jutina läbi ja jäi kauaks hinge vaevama. Aastaid tundus mulle, et märkan oma kehas samasuguseid märke nagu tema – selliseid, mis ennustasid raske haiguse tulekut. See kurb lugu aga kinnitas mulle juba noorena, et mitte keegi pole ühegi haiguse eest kaitstud.

Kui aastakümneid füüsilist tööd teinud naine arsti juurde läks, ütles viimane talle, et ärge tehke nii palju tööd – see olevat ainus raviretsept. Kui naine küsis vastu, kes selle töö siis ära teeb ja kust ta raha peaks saama, kehitas arst õlgu. Kui küsida Eesti tööandjatelt, on enamik seisukohal, et eestlane teeb liiga vähe tööd ja on pigem laisk. Kui aga tavaline töötaja haigeks jääb, heidetakse ta kõrvale süüdistustega, et on ise oma tervise nahka pannud. Sööb valesti ja üldse elab valesti. Kui suurel osal inimestel on võimalik elada ja töötada nii, et töö saaks hästi tehtud, tervis jääks alles ja ka tööandja rahule?

15.10.2016 18.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto