Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: Rail Balticust. Kas tagurlikult?

FOTO: TPM

Rail Balticust on võimalik rääkida kahel viisil. Esimene on optimistide viis. Selliste optimistide, kes usuvad, et progress on igal juhul hea ning kiire raudteeühendus Euroopaga tasub end igal juhul ära. Me saame ju ehitamiseks hiigeltoetuse, küll tuleb Helsingi tunnel, avaneb põhja meretee ja tulevad kaubad. Veenvaid analüüse ei ole.

Tellijale Tellijale

Teine viis, nagu sildistama kiputakse, on tagurlaste viis. Need tagurlased seavad kahtluse alla, kas miljardeid maksev investeering end õigustab ja kas Eestit poolitav tarastatud tehisobjekt pole mitte loomapopulatsioonile kahjulik. Ega ole neilgi veenvaid analüüse.

Vaidluses on kummaline aga see, et niinimetatud tagurlasi nimetatakse sageli Rail Balticu vastasteks. Aga tegelikult on hoiak enamasti ju hoopis selline, et Rail Baltic võiks tulla, peakski tulema, kuid keskkonnahoidlikum, ning Eesti rahva paiknemist ja liikumisharjumusi arvestades võiks see kulgeda vanades raudteekoridorides. Olgu siis pealegi Pärnu, aga pigem Tartu ja Valga kaudu.

15.10.2016 18.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto