Sisukord
Arvamus
Tänane leht
19.10.2016
Eesti Siht on paigas ja meeskond võtab vormi (5) Uue meetodiga saab mõõta koolide panust Euroliit uurib Ärma talule toetuse andmist Poliitikud peavad Reformi- ja Keskerakonna valitsust võimalikuks Vana rehepeksumasin lõgistas läbi kolm rõuku vilja Mereteadlaste hinnagul sarnaneb Väikese väina seisukord ülejäänud rannikumere omaga Majandus Michal: riigifirmad lähevad erakätesse poliitilistel eesmärkidel (1) Börs vajab suurettevõtteid Finantsnõustaja: Elering tuleks börsile viia (4) Välismaa Neonatsi DNA teeb kadunud tüdruku juhtumi veelgi mõistatuslikumaks (1) Vihje uutele sanktsioonidele pani Venemaad tegutsema Sissipealik Motorola surm tekitab küsimusi (2) Põgenikust süürlane: imestan, kui lihtne see oli (2) Arvamus Priit Humal: kas Rail Baltic on Eesti Nokia? (6) Mart Raudsaar: reptiilid ja debiilid (4) Urmas Paet: Euroopa kaitseliit enne, kui on hilja (1) Taavi Minnik: uue ida-lääne vastasseisu võidab lääs (10) Postimees 1994. aastal: Vene sõjaväelased summutasid Estonia appikutse (21) Päeva karikatuur Juhtkiri: koolidest ja edetabelitest, ilma emotsioonideta (1) Kultuur Tööd alustas Eesti esimene Iselugeja Eesti moekunsti kullad ja hõbedad Sport Uus ring algab, olümpiat taga ei nuteta Aroni õpipoisiaasta suures peres Toyota palkas ülikogenud rallipaari (1) 26 sekundit, mis tõid Tartule valusa kaotuse Euroliiga ässa hinnatakse lõpuks ka ookeani taga Tarbija Hirmutav Coxsackie viirus levib ka Eestis Kui kõht ei taastu pärast sünnitust Tartu Kihutajad pöörasid hiljuti tasandatud metsatee mülkaks Masin lõgistas vilja justkui kellavärk Kristel Kalda: Tartu, Montréal ja meie kollektiivne kujutlusvõime Märt Põder: miks ma seekord ei hääletanud? Eestlane reisib kaugetele maadele palju, terviseohte trotsides Teklikottide äri loonud noored võtsid sihiks Skandinaavia Toidupank päästab ennekõike toitu riknemisest ja alles siis inimesi näljast (4) Doktor Margus laiendas ajutiselt kodutute varjupaika (1) Linnakirjanik peab oma rolli esmalt paberile panema Meelelahutus Koomiks Sudoku

Urmas Paet: Euroopa kaitseliit enne, kui on hilja

5 min lugemist
Urmas Paet PM stuudios. FOTO: Postimees

On valdkondi, kus tagajärgedega tegelemine kahju korvata ei suuda – kaitse on üks nendest. NATO-l ja Euroopa Liidul on üheskoos Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks tegevusvõimalusi küllaga, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Reformierakond), kes on määratud ELi kaitseliidu raportööriks.  

Tellijale Tellijale

Euroopa julgeolekuolukord on läinud järjest hapramaks ning seda eeskätt ISISe ja teiste terrorirühmituste tegevuse, Venemaa agressiivse käitumise ning vägivalla ja ebastabiilsuse tõttu Euroopa naabruses. Euroopa riikide kaitsekoostöö on seni olnud tagasihoidlik. Loodetud on peamiselt NATO-le, kuigi kõik Euroopa Liidu riigid isegi ei kuulu NATOsse. Ka NATOs ei kesta lõpmatuseni see, et ligi kolmveerand kõigist kuludest katab USA üksi ning Euroopa veeretab vastutust oma turvalisuse eest peamiselt ameeriklastele.

NATO roll oli ja on tähtis ning jääb tähtsaks, kuid Euroopa peab ise palju rohkem panustama ning kasutama ära kõik võimalused turvalisuse ja kaitsevõime suurendamiseks, seda ka Euroopa Liidu kontekstis.

Euroopa Parlament valmistabki seepärast ette raportit Euroopa Liidu kaitsekoostöö tihendamise ehk ELi kaitseliidu (defence union) kohta. Ma olen nimetatud selle raportööriks. Raporti peamine eesmärk on näidata, kuidas saab Euroopa Liit teha senisest palju enam, et toetada ja täiendada NATOt. Alates ELi riikidele antavast soovitusest kulutada kaks protsenti SKTst kaitsekuludele kuni infrastruktuuri rahalise toetamise ja kaitseväe-Schengeni loomiseni.

Lissaboni leping annab ELi kaitsekoostööks oluliselt suuremad võimalused, kui seni on kasutatud – koostööd saab parandada praeguses õiguslikus raamis. Miks seda seni pole tehtud? Peamine põhjus on, et suurt vajadust pole justkui olnud, sest julgeolekupilt polnud varasematel aastatel oluliselt halvenenud. Nüüd on asjad teisiti. Alates eelmise sügise Pariisi terrorirünnakutest on ELis terrorioht hüppeliselt kasvanud ning enamiku ELi riikide kodanike meelest on just julgeolek see, millele ka EL peab palju rohkem kulutama. Süüria sõjale on viimasel paaril aastal lisandunud Vene sissetung Ukrainasse, kasvanud on ebastabiilsus Egiptuses ja Liibüas ning ka neist lõunasse jäävates riikides Aafrikas, riigipöördekatse Türgis, suurenenud pinged Iraani ja Saudi Araabia vahel jne.

Euroopa armeest pole praegu veel mõtet rääkida ja sellega kõhklejaid ehmatada – see on hetkel ebareaalne. Ka pole põhjust rääkida sellest, et tihedam ELi kaitsekoostöö justkui nõrgestaks NATOt. See lihtsalt pole nii, vaid on hoopis vastupidi: NATO on aastaid soovinud ELis näha partnerit, kes suudaks NATOt täiendada ja oma võimekusega toetada. Ei maksa unustada, et mitte kõik ELi riigid pole NATOs ning ka neid tuleb kaasata.

18.10.2016 20.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto