Sisukord
Arvamus
Tänane leht
19.10.2016
Eesti Siht on paigas ja meeskond võtab vormi (5) Uue meetodiga saab mõõta koolide panust Euroliit uurib Ärma talule toetuse andmist Poliitikud peavad Reformi- ja Keskerakonna valitsust võimalikuks Vana rehepeksumasin lõgistas läbi kolm rõuku vilja Mereteadlaste hinnagul sarnaneb Väikese väina seisukord ülejäänud rannikumere omaga Majandus Michal: riigifirmad lähevad erakätesse poliitilistel eesmärkidel (1) Börs vajab suurettevõtteid Finantsnõustaja: Elering tuleks börsile viia (4) Välismaa Neonatsi DNA teeb kadunud tüdruku juhtumi veelgi mõistatuslikumaks (1) Vihje uutele sanktsioonidele pani Venemaad tegutsema Sissipealik Motorola surm tekitab küsimusi (2) Põgenikust süürlane: imestan, kui lihtne see oli (2) Arvamus Priit Humal: kas Rail Baltic on Eesti Nokia? (6) Mart Raudsaar: reptiilid ja debiilid (4) Urmas Paet: Euroopa kaitseliit enne, kui on hilja (1) Taavi Minnik: uue ida-lääne vastasseisu võidab lääs (10) Postimees 1994. aastal: Vene sõjaväelased summutasid Estonia appikutse (21) Päeva karikatuur Juhtkiri: koolidest ja edetabelitest, ilma emotsioonideta (1) Kultuur Tööd alustas Eesti esimene Iselugeja Eesti moekunsti kullad ja hõbedad Sport Uus ring algab, olümpiat taga ei nuteta Aroni õpipoisiaasta suures peres Toyota palkas ülikogenud rallipaari (1) 26 sekundit, mis tõid Tartule valusa kaotuse Euroliiga ässa hinnatakse lõpuks ka ookeani taga Tarbija Hirmutav Coxsackie viirus levib ka Eestis Kui kõht ei taastu pärast sünnitust Tartu Kihutajad pöörasid hiljuti tasandatud metsatee mülkaks Masin lõgistas vilja justkui kellavärk Kristel Kalda: Tartu, Montréal ja meie kollektiivne kujutlusvõime Märt Põder: miks ma seekord ei hääletanud? Eestlane reisib kaugetele maadele palju, terviseohte trotsides Teklikottide äri loonud noored võtsid sihiks Skandinaavia Toidupank päästab ennekõike toitu riknemisest ja alles siis inimesi näljast (4) Doktor Margus laiendas ajutiselt kodutute varjupaika (1) Linnakirjanik peab oma rolli esmalt paberile panema Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: koolidest ja edetabelitest, ilma emotsioonideta

2 min lugemist
Eksam. FOTO: Postimees.ee

Kõige parem, mida lastele anda, on haridus. Seepärast on ühiskonnas traditsiooniliselt elav huvi koolide pingeridade vastu, mida näiteks eesti meedias on järjekindlalt avaldatud juba 1990. aastatest. Postimeeski reastas, nagu varasematelgi aastatel, koole eesti keele, matemaatika ja inglise keele riigieksami keskmiste tulemuste alusel.

Riigieksamitulemused on kahtlemata tähtis infoallikas haridust puudutavate otsuste ja kui vaja, ka muudatuste tegemisel nii kogu riigis, omavalitsuses kui ka mõnes kindlas koolis. Ja ka igale õpetajale, õpilasele, lapsevanemale, kes selle teabega ennast kurssi viia soovivad.

Kuid koolide pingereastamist riigieksamitulemuste põhjal ja tabelite avaldamist meedias on Eestis nii tänavu kui ka varasematel aastatel kritiseeritud, kuna see olevat tasuta reklaam nn eliitkoolidele ja alavääristavat nn tavakoole, mis võivad jääda tabeli teise poolde. See tekitavat olukorra, kus näiteks teatud Tallinna kesklinna koolide uste taga on pikad järjekorrad, teisi koole lapsevanemad aga väldivad.

Tegelikult ei ole aga kooli koht pingereas ju põhiline kriteerium, mille alusel lapsevanemad oma järeltulijale õppeasutust valivad. On ju terve hulk teisi, alustades kooli lähedusest kodule ning lõpetades selle spetsiifilise õppekallakuga. Ka ei saa koolide eksamitulemustel põhinevat pingerida taandada ainult koolidevahelisele võidujooksule selle nimel, kes on esikümnes või kolmekümnes.

Üldpilt oleneb võrdlusmaterjalist: kui vaatame kas või Postimehe pingerea koolide geograafiat, siis näeme, et head haridust saab ühtlaselt kõikjal Eestis. Selle poolest sarnaneme pigem Põhjamaadega kui näiteks mõne Ida-Euroopa riigiga, mille vastavatest pingeridadest on näha, et kvaliteetne haridus on kontsentreerunud vaid pealinna ja veel mõnda arenenumasse piirkonda.

Ühe aasta tulemusi ei maksa üleliia tähtsustada, sest kui intrigeeriv võistlusmoment kõrvale jätta, tuleb kõrvalseisjal objektiivse pildi saamiseks vaadata neid pingeridasid ja muutusi nendes pikema aja jooksul kui üks või kaks aastat. Ka Postimehes avaldatud pingerida näitab tegelikult lihtsalt seda, kuidas koolid eksamitulemuste põhjal tabelisse panduna üksteisega suhestuvad. Kui vaadata kas või viimast viit aastat, siis näeme koolide pingeridade tipus ikka peamiselt ühtesid ja samu tegijaid, mille põhjal võib järeldada, et selles vallas lühikese ajaga suuri muutusi ei toimu.

Kas kooli headust või halbust saab hinnata ainult riigieksamitulemuste põhjal? Tegelikult mitte. Ent kui küsida, kas on hea või halb, et sellised edetabelid ilmuvad, siis oleks vastus «hea», sest meedia täidab oma põhilist ülesannet – informeerida avalikkust – ning mida täpsemat informatsiooni ühiskonnaliikmed valdavad, seda paremaid otsuseid on nad võimelised vastu võtma.

Seotud lood
18.10.2016 20.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto