Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mereteadlaste hinnagul sarnaneb Väikese väina seisukord ülejäänud rannikumere omaga

Väinatamm FOTO: Margus Muld

Tartu Ülikooli mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin ütles eilsele riigikogu keskkonnakomisjoni istungil, et Väikese väina piirkond ei erine mitte millegi poolest seda ümbritsevast Läänemerest ning seega pole ka probleemi, mida oleks tingimata tarvis lahendada tammi avade tegemisega.

Tellijale Tellijale

Tema sõnul on Väikeses väinas uuringute järgi nii taimede kui ka loomade liigirikkus tunduvalt suurem kui Suures väinas. «Väike väin on oma elukeskkonna poolest erinevat tüüpi elustikule tunduvalt soodsam. Merihein, agarik, põisadru – kõik need liigid on sellise puhta merekeskkonna indikaatorid,» rääkis Martin istungil, kus arutati Väikese väina tammi avamisega seotud pöördumise algatajate ettepanekuid ja teadlaste hinnangut Läänemere ökoloogilise seisundi kohta.

Martin nentis, et tammi avade tegemisega tekivad väinas hoopis uued riskid ja ohud. «Kõige suurem probleem on see, et pole sõnastatud probleemi, mida me lahendama soovime hakata. Väikese väina piirkond ei erine mitte millegi poolest ümbritsevast Läänemerest. Mina seda probleemi seal ei näe,» lausus ta ja lisas, et kui murekohana tuua esile fosfori kontsentratsioon, siis see on probleem kõikjal Eesti rannikumeres, mitte ainult Väikeses väinas.

18.10.2016 20.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto