Sisukord
Arvamus
Tänane leht
20.10.2016
Eesti Ornitoloogid silmasid Pärnumaal Euroopas üliharuldast linnuliiki Eestis langes sündimus kolm aastat ja Lätis samal ajal tõusis Kelmuse omaks võtnud ema pääses kurjategija staatusest Vanematetalus töötanud politseinik mõisteti õigeks Riik küsib enam kui 500 perelt toetused tagasi Peeter Ernits: olukord on väljunud kontrolli alt (9) Olümpiasangarite saavutus raiuti kivisse India kohus arutas laevakaitsjate kaebust Komisjon uurib võimalikku kauplemist mõjuvõimuga (1) Kopratammist sai rahu ja tüli tulipunkt Vanemahüvitisega skeemitavad ka ametnikud, meedikud ja õpetajad (11) Majandus Esimene uus parvlaev sai lõpuks valmis (1) Hiiumaa on kaubaveoga jännis Hiina majandus toetub kinnisvarale ja laenudele Välismaa PERSOON: Süüria Diana hiilguse langus (1) Venemaa liidab ise ELi enda vastu Weber: Aleppo on tänane Sarajevo Arvamus Jüri Luik: kas tuumasõda tuleb? (33) Päeva karikatuur Jüri Ratas: kandideerin Keskerakonna esimeheks, et muuta Eesti poliitikat (17) Sven Kukemelk: odavlennufirma ülalpidamiseks on vaja suuremat rahvaarvu, lennukiparki ja lendamistihedust (1) Juhtkiri: vajame jõulist ja tarka sündimuspoliitikat (5) Postimees 1938. aastal: lõpp relvastumisele! Ameerika tõstab häält Kultuur Võimas ja võimekas Mogutši Sport Tipud on kaugel ees, aga vahe väheneb Leicester City näitab inglastele eeskuju Ohtrast seksist surnud kaksikuni – sportlaste pöörased põhjendused positiivsetele dopinguproovidele Tarbija Suure peolaua murest päästab mugavusteenus Tartu Suur küsimus: kuhu kolida remondi ajaks Raatuse kool? Lapsed õpivad terve nädala tundides käimata Koolivaba nädal aitab avardada silmaringi Uus foor süttib alles aasta pärast (1) Pommiaugus valmib kodumaine sõjamasin (1) Tartu valgusfestival kogub tuure Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: vajame jõulist ja tarka sündimuspoliitikat

2 min lugemist
Jooksev beebi FOTO: SCANPIX

Pole mingit kahtlust, et nädalatest ja kuudest vähegi pikemas plaanis on üks Eesti võtmeküsimusi rahvastiku kasvule pööramine. Iga hea uudis on ses vallas kindlasti rõõmustav, ent need ei peaks tekitama ekslikku rahulolutunnet või õigustust poliitikas käed rüppe lasta.

Eesti riik peab selgelt võtma sihi, et sündimuse tõstmine vähemalt taastetasemele on keskne eesmärk. Lisaks tuleb erakordset nutikust üles näidata immigratsioonipoliitikas.

Küsimus pole kaugeltki üksnes selles, milline on pension näiteks aastal 2040. Näeme väga erinevates valdkondades ja süsteemides pingeid, mida rahvastiku vananemine ja vähenemine tekitavad. Paljugi vaidlustest näiteks meditsiinisüsteemi või kasvõi politsei ning päästeameti üle juhivad ühe põhiteguri juurde – demograafilised muutused. Majandust loovad inimesed ja tööealise rahvastiku vähenemine on kahtlemata pidur.

Pikas plaanis on veel tähtsam kultuuriliste väärtuste loomine. Ka siin loeb turu suurus. Paljutki moodsale ja tuleviku kultuurile omast on keerulisem ja kallim luua väikesel ja kahaneval turul. Olgu käepäraseks näiteks keeletehnoloogia – mis keeles oleme sunnitud nüüd ja tulevikus masinatega suhtlema –, milles üks praktilise tähendusega piir on miljon selle keele kõnelejat. Suure hulga valdkondade kohta ei oska me aga öelda, millisest rahvaarvu piirist õigupoolest tõsised probleemid algavad ja hakkab kummitama allakäiguoht.

Sel esmaspäeval kirjutas kolme lapse ema Lea Danilson-Järg Postimehes, et sündimuse kasvuks on vaja ületada «kahe lapse barjäär» (PM 17.10). Arutelu ei peaks käima Eesti avalikkuses juba harjumuspäraseks saanud skeemi järgi: iga demograafiat puudutav avaldus saab vihase vastulöögi. Võtkem mõistuspäraseks eelduseks, et mitte keegi ei saa demokraatlikus riigis mitte kedagi sundida lapsi saama.

Jutt saab käia perede toetamisest selleks, et esimese ja teise toreda ning armastatud lapse kõrvale sünniks veel üks vahva pesamuna ning kui armastust ja jõudu jätkub, siis veel järgmisedki õed-vennad. Poliitikutel peab jaguma julgust teha veel jõulisemaid ja süsteemsemaid, targalt sihitud samme, kui nüüd ette võetud universaalse lastetoetuse tõstmine. Praegu pole aeg näppe keerutada ja otsuseid argade, iseendale valetajate kombel üha edasi lükata.

Samamoodi ei tohiks lasta üksikutel negatiivsetel uudistel tekitada meeleolu, et midagi ei saagi või pole mõtet teha. Näiteks leiate tänasest lehest põhjaliku ülevaate vanemahüvitise ehk nn emapalgaga seotud pettustest. Loomulikult on säärased juhtumid vihastavad. Samas on pettused seotud väga tillukese osaga kõigist peredest, keda Eesti vanemahüvitise süsteem nende elu ühel ilusaimal, ent samas majanduslikult haavatavaimal perioodil toetab.  

Seotud lood
    19.10.2016 21.10.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto