Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õiguskantsler: hooldekodudes rikutakse dementsete inimeste põhiõigusi

Dementsus on psüühikahäire, millesse haigestumise risk kasvab vananedes. FOTO: Panther Media/Scanpix

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna poole, et juhtida tähelepanu vajadusele luua omaette teenus dementsust kannatavatele vanaduspensioniikka jõudnud inimestele.

2015. ja 2016. aastal kontrollisid õiguskantsleri nõunikud üldhooldekodu teenust osutavaid asutusi ja leidsid sageli, et dementsete klientide liikumisvabadust on õigusvastaselt piiratud. Mõnedel juhtudel oli tegemist ühe või mitme kliendi nende magamistuppa lukustamisega. Ühel juhtumil viibis 40 klienti lukustatud osakonnas. Samas seab üldhooldekodu personalinappus ja ruumide ebasobivus hooldajad sageli väljapääsmatusse olukorda.

Hooldekodude personal selgitas, et selliste klientide vabaduse piiramine on vajalik nende endi kaitseks, sest üldhooldekodust lahkunud dementne klient ei pruugi suuta iseseisvalt tagasiteed leida. Dementsete klientide vabadust piiratakse ka teiste hooldekodu klientide turvalisuse tagamiseks, kuna dementne klient võib enda haiguse tõttu muutuda rahutuks ja agressiivseks.

«On mõistetav, et probleemse käitumisega dementsuse diagnoosiga üldhooldekodu kliendid erinevad oma käitumise ja hooldusvajaduste poolest terve psüühikaga abivajajatest ning võivad vajada põhjalikumat järelevalvet. Samas ei saa aktsepteerida isikute põhiõiguste piiramist seadusliku alusteta,» kirjutab Madise oma pöördumises.

Õiguskantsler rõhutas, et kuigi dementsusesse haigestumise risk eaga tõuseb, on dementsus aju haigus, mitte normaalne ealine iseärasus. Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kohaselt on dementsus liigitatud psüühikahäireks. «Samas puuduvad Eestis eakatele dementsetele spetsialiseeritud kohaliku omavalitsuse hallatavad või riiklikud asutused,» lisas ta.

Riik pakub Madise sõnul raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, kes ise igapäevaelu toimingutega hakkama ei saa ning vajavad olulisel määral kõrvalabi, ööpäevaringset erihooldusteenust. Ööpäevaringset erihooldusteenust ei ole aga õigustatud saama vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikud, kel ei ole dementsusele lisaks muud rasket psüühikahäiret.

Vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isik võib saada ööpäevaringset erihooldusteenust vaid juhul, kui ta paigutatakse kinnisesse hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel. Kinnises hoolekandeasutuses erihooldusteenuse osutajad on aga väljendanud arvamust, et nende pakutav teenus ei vasta eaka dementse kliendi vajadustele.

Õiguskantsleri hinnangul on vaja luua kõige probleemsema käitumisega dementsetele omaette teenus, mille juurde kuuluvad nendega tegelemiseks sobivad olmetingimused ning piisavalt vastava väljaõppega personali. Sellisele teenusele kasvõi kõige raskemini hallatava käitumisega dementsete klientide koondamine võtaks üldhooldekodudelt vajaduse klientide vabadust õigusvastaselt piirata ja oleks ka dementsete huvides ilmselt sobivam lahendus.

Samuti oleks küllap mõistlikum luua spetsialiseeritud asutused koos piisava hulga personali ja eraldi selliste klientide jaoks kohandatud ruumidega. Näiteks dementsetele sobiv ringmaja, nagu see on sihtasutuse Viljandi Haigla õendus-hoolduskeskuses.

20.10.2016 22.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto