Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: kes pääseb Valgesse Majja?

Hillary Clinton ja Donald Trump pärast tänast debatti. FOTO: SCANPIX

Presidendivalimistel ookeani taga läheneb valimispäev, 8. november, mil ameeriklased otsustavad lõplikult, kellest saab järgmiseks neljaks aastaks Ühendriikide president. 19. oktoobril toimus Las Vegases kolmas ja viimane presidendikandidaatide debatt. Need debatid ei toonud vabariiklasele Donald Trumpile samasugust edu kui eelvalimised, kus tal Vabariikliku Partei juhtfiguuride õuduseks õnnestus just tänu oma tahumatule suuvärgile saada partei presidendikandidaadi nominatsioon.

Ehkki Trumpi etteasted kahel viimasel debatil olid tehtud koduse töö tõttu paremad kui esimesel korral, võib öelda, et presidendidebattide võitja oli demokraat Hillary Clinton. Kui debattide eel lahutas kandidaate küsitlustel napp poolteist või kaks protsenti, siis vahetult pärast viimast debatti oli Clintoni edumaa Trumpi ees seitse protsenti, mis praeguseks on kahanenud neljale protsendile. Oluline on aga see, et Trump, kes suutis seisu võrdsustada küll võtmetähtsusega Ohio osariigis, ei suutnud sama Floridas, kus Clintonil on endiselt edumaa.

Meedia ootab traditsiooniliselt nendel debattidel ühte kõlavat fraasi, millega üks kandidaat vastase nokauteerib või siis vastupidi viib jalad alt hoopis tal endal. Las Vegase debatt seda pakkus, kui Trump teatas, et ei pruugi valimiste lõpptulemusi tunnistada. Demokraadid võimendasid seda fraasi üle, kuna isegi kui asi peaks tõepoolest selleni minema, on pretsedent juba olemas möödunud kümnendist, kui 2000. aastal keeldusid George W. Bushi võitu tunnistamast mitmed juhtivad demokraadid eesotsas Hillary Clintoniga.

Clinton läheb 8. novembri valimispäevale vastu vaieldamatu favoriidina. Donald Trumpil ei jää üle muud, kui teha põhimõtteliselt sama, mida tegi Bush noorem 2000. aasta valimistel: mobiliseerida kõik oma toetajad ja loota, et võidus juba ette veendunud Clintoni toetajad jätavad valimisjaoskondadesse ilmumata. Teine võimalus oleks üritada kaasa tõmmata valijaid erinevatest kihtidest, Trumpi puhul on see aga välistatud. Tema toetajaks on valge meesterahvast töölisklassi esindaja, kes pärit perifeeriast, kellel, emba-kumba, kas ei õnnestunud saada kolledžiharidust, või kui see õnnestus, siis tuleb ülejäänud elu kulutada sellele, et viletsavõitu töökohal rabades saaks maksta tagasi selleks võetud üüratu õppelaenu.

Nii või teisiti on valimiste lõplik tulemus kuni 8. novembrini lahtine. Ja ka see ei pruugi anda lõplikku selgust, kuna juba enne seda räägitakse siin-seal ühe või teise kandidaadi tagandamisest, mis eeldaks senatis 2/3 häältest või esindajatekojas lihthäälteenamust. Pole saladus, et nartsissistist Trumpi põlgavad ühtviisi nii demokraadid kui ka vabariiklaste juhid, vara on veel ka öelda, millise arengu saavad Clintoniga seotud skandaalid. Kui Trump pärast presidendiks valimist senisest veelgi enam Trumpina jätkaks, oleks see üks võimalik stsenaarium.

22.10.2016 25.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto