Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Soome keeltekeskus tegutseb oma seaduse alusel

Eesti Keele Instituudi väljaantud sõnaraamatud. FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Teadus- ja arendusnõukogu, mida juhib bakalaureusekraadiga peaminister, ning teadus- ja haridusministeeriumi tahtmine liita Eesti Keele Instituut (EKI) Tartu Ülikooliga on endiselt õhus, hoolimata sellest, et instituudi enda nõukogu ja töötajaskond seda kuidagiviisi õigustatuks ei pea. Soome vaste Eesti Keele Instituudile on Kodumaa Keelte Keskus (Kotimaisten Kielten Keskus), mis aastaid tagasi võitles samuti oma iseseisvuse eest. Keskuse kauaaegne juhataja, tänavu suvel emeriteerunud professor Pirkko Nuolijärvi arvab, et nii nagu Soomes võiks Eestiski EKI tegevuse paikka panna seadusandlike aktidega.

Tellijale Tellijale

Professor Nuolijärvi, olete 18 aastat juhatanud Kodumaa Keelte Keskust ja lõpetasite sel suvel selles asutuses karjääri, asutuses, mille lühend nii soomlaste kui eestlaste kõrvadele nii armsalt kõlab – Kotus. Missugused on olnud tähtsamad saavutused teie n-ö valitsemisajal?

Nendeks on olnud mahukad sõnaraamatute projektid, keelehoole ning suurte materjalikogumite ülalpidamine. Sõnaraamatuid tehakse nüüd moodsal viisil, avaldatakse tasuta kasutamiseks internetis. Selle on taganud Kotuse IT-asjatundjad tihedas koostöös leksikograafidega.

Kõigile avatud keelenõuandla kõrval on Kotusel tihe kontakt ametkondade ning Euroopa Liidu organisatsioonides töötavate tõlkidega. Nagu öeldud, keeleline aine on võrgus hästi kätte saadav. Järgmise aasta suurimaks avalikkusele kättesaadavaks koguks on nimearhiiv.

EKI Soome veli Kotuse pikaaegse juhi Pirkko Nuolijärvi sõnul on asutus püsinud iseseisvana tänu sellele, et keeltekeskuse tegevust on keeruline mõne teise organisatsiooni juurde sulatada. Selline areng on olnud võimalik, sest Kotuse töötajad on olnud altid digitaalsete võimaluste rakendamiseks keele uurimistöös ja keeleseires. Kuid tehnika on siiski vaid vahend, inimfaktor pole sugugi vähenenud. Ega see, mis võrgus nähtaval, jõua sinna iseenesest. Sõnaraamatute ja keelehoolde taga on ikka kõrgelt motiveeritud ja akadeemiliselt koolitatud inimesed.

22.10.2016 25.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto