Sisukord
Sport
Tänane leht
24.10.2016
Eesti Yana Toom Keskerakonna juhi valimistest: seekord olen valmis lõpuni minema Pikamäest sai ELi kõrgemate kohtute president (1) Savisaare toetajad tajuvad ühe ajastu lõppu (1) EELK kogudustes alustasid pühapäevakoolid Riik katab Ärma talu kulud ka edaspidi (1) Soome keeltekeskus tegutseb oma seaduse alusel Majandus Urmas Puhkan: Arro Keraamika astub väga julge sammu Sobiva tehase leidmiseks läks kaks aastat Tallinna börs peaaegu rekordtasemel Tulekul on Eesti oma Iittala Meediahiiud loovad impeeriumi Välismaa AJA PEEGEL: Ungarlaste vabaduselootus purunes kiiresti Lähis-Ida konflikt keeb täie hooga Ameerika otsib ajaloolise küberrünnaku korraldajat Arvamus Madis Veskimägi: peatage ärimeditsiin (2) Jaak Aab: haldusreformi vead tekitavad segaduse aastateks Maarja Vaino: tundekasvatusest (9) Taavi Minnik: «moraalimajakatest» ja nende puudumisest (8) Juhtkiri: kes pääseb Valgesse Majja? Scott Abel: Obama rasked lõpupäevad ja ähvardavad ohud Päeva karikatuur: Trumpi trumbid Kultuur Krahli poiste menukomöödia Mees, kes võis kanda lühikesi viigipükse Sport Võimas Embrich ja esikohaväärilised varunaised Kangert näitas kõvas konkurentsis, milleks võimeline on Kalev/Cramo eksis Minskis liialt ja sai teise kaotuse Meistrite liigas säranud Kohila peatreener: see pole veel kohale jõudnud Põhjala ragbilahing ehk amatööride püha päev Ultrasportlane nihutas õlle ja peekoni toel inimvõimete piire (1) Tarbija Postimehe katse: peenralt korjatud mullane salat osutus importkaubast puhtamaks Tasub teada: milliste toiduvarudega toime tulla kriisiolukorras Salatikasvataja Jamie Oliveri moodi süüa ei teeks Toiduohutuses kehtivad viis põhireeglit Tartu Vanal tuletõrjeredelil turnimine maksis elu Inglanna trotsis lennul külma ilma ja Vene tolli (1) Linnasekretär Jüri Mölderi vastus kriitikale: kaasav eelarve võib olla tööriist ka eramaal Kriminullid tõid öisesse koolimajja elevust Alanud nädalal näeb Tartus rahvusvahelist tipptennist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Põhjala ragbilahing ehk amatööride püha päev

3 min lugemist

Laupäev Helsingi äärelinnas. Terve hulk lõplikult ragbiusku pöördunud Eesti mehi võtab mõõtu Soome rahvuskoondisega. Õhutemperatuuriks üksikud soojakraadid, millele lisab kargust jääkülm tuul. Sisuliselt on tegemist kõige külmemate võimalike tingimustega ragbi mängimiseks, kuna miinuskraadidega muutuks asi juba liiga ohtlikuks ja matš jääks ära. Eesti saab Euroopa rahvaste karikavõistluste teise divisjoni turniiri matšis kindla 6:51 kaotuse, ühe murdunud käeluu ja üksikud rullis kulmud. Suurem osa valutavaid kohti annab meestele märku alles lähipäevil.

Postimees vaatab, milline näeb välja üks amatöörspordi pidupäev Eesti ragbikoondise näitel.

Püha kurioosum

Eesti ragbikoondis istub laupäeva hommikul Helsingi läänesadama juures asuva hotelli ees bussi ja asub teele Myllypuro staadioni poole. Bussi esimestel istmetel võtavad koha sisse koondise peatreener Ray Dickson ja tema abimees Casey Dent.

Kui üldiselt võtab keskmine Eesti spordihuviline eesseisvat matši heas mõttes kurioosumina, siis Uus-Meremaalt pärit treeneripaari jaoks on käimas pühad hetked. «Casey, kas saad aru, mis praegu toimub? Me istume kahekesi bussis ees ja meie taga on rahvuskoondis, kes mängib täna võõrsil oma suurima rivaaliga,» räägib Dickson. Mehe hääl väriseb. Tegemist on tema elu ühe suurhetkega. «Paar aastat tagasi arvasin, et jäängi Austraaliasse või Uus-Meremaale sealseid klubisid juhendama. Nüüd jõudsin aga siia ja olen koondise peatreener.»

Casey, kas saad aru, mis praegu toimub? Me istume kahekesi bussis ees ja meie taga on rahvuskoondis, kes mängib täna võõrsil oma suurima rivaaliga

Dickson jätkab hetke iseloomustamist. «Täna on meie kodumaal sisuliselt rahvuspüha, kuna ragbikoondis mängib Austraaliaga. Kogu riigis sureb elu selleks ajaks välja, tänavad on tühjad. See on meie jaoks tõesti püha hetk,» selgitab peatreener. Lõpuks võtabki Uus-Meremaa oodatud võidu ja püstitab maailmarekordi: varem pole ükski koondis võitnud järjest 18 matši.

FOTO: Kaarel Täll
Mängueelsed rituaalid riietusruumis / Foto: FOTO: Kaarel Täll

Samal päeval ilmus Uus-Meremaal ajaleht, kus kohalikku suurt ragbimatši puudutava artikli kõrval oli juttu ka Eesti ja Soome mängust: kauge põhjala ragbilahingust, kus vastamisi lähevad Uus-Meremaa peatreenerid. «See on uskumatu. Mu ema ja üldse kogu suguvõsa on tohutult uhked selle üle, mida me siin teeme. Soome peatreener, meie kaasmaalane Isaac Visser on mu hea sõber. Meie jaoks on see kõik lihtsalt uskumatu,» räägib Dickson.

Bussi tagaosas istub samal ajal Eesti koondis. Mõni viskab nalja, mõni kuulab muusikat, mõni istub vaikides. Tol hetkel tunnevad nad kõik, et Soome on võidetav vastane.

Koondislaste pidupäev

Amatöörsportlaste jaoks on tegemist täieliku tipphetkega. Mehed tulid Soome juba päev varem, seejärel tehti korralik mängueelne treening ning lõpuks ööbiti üheskoos samas hotellis. Nad võivad olla küll harrastajad, kuid igat liigutust püütakse teha võimalikult professionaalselt. Koondise esindamine on suur asi, seda näeb juba hommikul iga mehe näost.

Lõpuks jõuavad kätte otsustavad tunnid. Bussisõit läheb kiiresti. Staadioni riietusruumis pannakse selga vormid ja kaitsmed, eri kehaosad tõmmatakse teibiga kinni, et asi ikka kindlam oleks. Füsioterapeudil on kõvasti tegemist, et mängijad erinevate salvidega sisse määrida. Kõlarist kõlavad läänelikud ja tänapäevased biidid. Lõpuks kostab Eminemi legendaarne «Lose Yourself», kindla peale valik, et kõik mehed korralikult käima tõmmata.

Kaheksa kuud kestnud ragbihooaeg saab paari tunni pärast läbi, enne peab aga Soome vastu kõik väljakule jätma.

FOTO: Kaarel Täll
Kõlavad hümnid / Foto: FOTO: Kaarel Täll

Myllypuro staadion asub Helsingi äärelinnas elumajade vahetuses läheduses, väljaku kõrval on väiksemat sorti tribüün. Suur osa pealtvaatajatest räägib omavahel inglise keeles, päritoluks peamiselt Briti saared, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia või Uus-Meremaa. Fredrik Paciuse loodud hümn kõlab mõlema koondise esituses piisavalt valjult, nii et meeste hääl summutab pisikesest kõlarist kostva meloodia. Eesti vs Soome, läks!

Kingiks aegumatu valuuta

Kodupublik juubeldab, Soome 51:6 võit on tõsiasi. Pead norgus, marsivad Eesti koondislased väljaku äärde. Kõik saavad aru, et need numbrid ei näita tegelikku taseme vahet: nii ütlevad pealtvaatajad, treenerid ja mängijad. Meestel on silmanähtavalt valus.

Dickson kutsub koondise enda juurde ja peab sütitava kõne. «Mul on au teid treenida! Ma ei kao siit mitte kuhugi, ma ei ole selle asjaga lõpetanud,» ütleb Dickson, lai naeratus näol. See on nakkav, sest veidi hiljem pole meeste näod enam pettunud, pigem tulevikku vaatavad. «Kui iga mees võtab end veel rohkem käsile ja näeb pidevalt vaeva, siis tuleb järgmine aasta hoopis teistsugune. Ma tean, et kaotada on valus. Samas tean ma veel paremini seda, et head tulemused jäävad vaid väikeste asjade taha.»

Ray Dicksoni mängujärgne kõne / Foto: FOTO: Kaarel Täll

Paar tundi hiljem istuvad Eesti ja Soome koondis juba Helisingi kesklinnas asuvas Austraalia rahvuskõrtsis. Vana ragbi traditsioon näeb ette, et pärast matši minnakse üheskoos baari. Õlleklaasid käes, jätkub juttu kauemaks. Samamoodi käitutakse ka kõrgemal tasemel. Jagatakse muljeid ja mõlemad meeskonnad tunnustavad vastaste parimat mängijat. Kingitusi jagub kohtunikele ja kõigile teistele, kes matšile kaasa aitasid. Eesti asjapulgad on meeneks kaasa haaranud valuutat, mille väärtus ei kahane iial: Vana Tallinna likööri.

Ragbilahing toob Eesti koondisele kaasa ühe murdunud luu. FOTO: Kaarel Täll
Lahingu järel jagub meestel üksteisele vaid austust FOTO: Kaarel Täll
Külm tuul viib endaga kaasa ka kodumeeskonna varumeestepingi FOTO: Kaarel Täll
51:6... / Fotod: FOTO: Kaarel Täll
Seotud lood
22.10.2016 25.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto