Sisukord
Päevakomm
Postimees
25.10.2016
Eesti Alkoturiste pannakse jälgima kaamerad (20) Politsei uus kärpekava koondab juhte (2) Leiger hakkab peagi Eesti poole liikuma Harju maakohus mõistis suuravarii põhjustaja tingimisi vangi Minister lubas EKI ja TÜ liitmist põhjalikult kaaluda Majandus Pool ERMi eelarvest kulub muuseumihoone ülalpidamisele (6) IMF soovitab riigitöötajate arvu kiiremini vähendada (3) Talendijaht L’Orealis: noored ei viitsi töövestlusele tulla Välismaa Vargad eemale Kabuli moodi: autol rehvid puruks KOHALIK VAADE: Hispaania valitsuskriis saab lõpuks lahenduse Prantsusmaa asus Calais’ Džunglit sulgema Hispaania ministrid peavad Vene sõjalaevade võõrustamise eest vastust andma Bulgaarias arenes põgenike rahulolematus protestideks Venemaa ehitab endale kaitsekilpi Aleppost Arktikani Arvamus Ahto Lobjakas: prantsuse paabel Deutsche Welle Vene osakonna juht: ma kardan, et Kreml on kaotanud reaalsustaju (11) Marti Aavik: kas küüditamine oli õigustatud, Yana Toom? (55) Juhtkiri: Kuidas teha riigireformi? Politsei näitab eeskuju Postimees 1929. aastal: õunad kallid, müüa ei osata Keeleteadlaste üleskutse: kas siis selle maa keel polegi enam tähtis? (6) Nils Niitra: madallend vahendatud reaalsuses Kultuur Biffy Clyro: šotlastele meeldib kaevelda Sport Ebanormaalselt pika dopinguloo uus peatükk (2) Noored kuked jäävad veel ettemääratud finalistide varju Kas poolsoomlasest saaks vääriline vormel-1 sarja maailmameister? Klavan peaks tõusma kuuajalise pausi järel taas algkoosseisu Tarbija Mis on järgmised sammud Marsi-võidujooksus? (1) Tartu Tartmuse direktor uurib New Yorgi kunstielu Ettelugemise võitis x-faktoriga Tartu tüdruk Supilinnas on müüa olematu korter Tänavahooldajad lubasid esimeseks lumesajuks valmis olla (1) Elluastujad jumalale suuri lootusi ei pane Tähtvere vald teeb uusi ühinemisettepanekuid Tartu ei kavatse panna tänavaile kasutatud riiete konteinereid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nils Niitra: madallend vahendatud reaalsuses

2 min lugemist
Nils Niitra FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Esimene episood. Lennuk hakkab suunduma Brüsseli hoovõturajale ja stjuardess käsib inimestel elektroonilised seadmed välja lülitada. Minu kõrval istub naine, vististi rootslane, kes, ilmselgelt tujust ära, toksib nutitelefonisse sõnumeid.

Üle vahekäigu istuv mees taob midagi närviliselt sülearvutisse, stjuardessi korduva käskimise peale paneb ta läpaka ära. Mõni rida eespool on veel üks tegelane, kelle peale stjuardess on sunnitud kurjaks saama, sest ta lihtsalt ei suuda oma ekraaniga klahvpilli ära panna. Minu kõrval istuvat naist stjuardess vististi ei märka, tema toksib oma sõnumeid ka õhku tõusu ajal muudkui edasi, mis tähendab, et telefon pole lennurežiimil. Need on täiskasvanud inimesed, mitte lapsed.

Teine episood. Peterburi Ermitaažis jookseb ringi sadu hiinlasi. Hakkan nende toimetamisi jälgima. Skeem on järgmine. Hiinlane suundub ühe maali juurest teise juurde ja teeb igaühest kiire klõpsu. Ta vaatabki teost täpselt nii kaua, kui kulub foto tegemisele. Ta ei seisata ühegi maali juures pikemalt, et vaadelda, tunnetada, arutleda. Hiinlased kogevad Ermitaaži läbi nutitelefoni, mis tähendab, et nad ei märka teisi muuseumis kõndivaid inimesi. Seetõttu nad trügivad, lükkavad eurooplasi oma karjaga lihtsalt füüsiliselt kõrvale, sest eesmärk pildistada üles võimalikult palju Ermitaaži pühendab abinõu.

Mõlemad episoodid on minu kaks kogemust sellest, mida on teinud kõikvõimalikud elektroonilised vidinad inimesega. Mulle tundub, et millegi vahetu tajumine on hakanud muutuma defitsiitseks kogemuseks, sest paljud elavad aina vahendatumas maailmas.

Lennunduse turvanõuete järjekindel eiramine viitab sellele, et paljud muidu täitsa kenad Põhja-Euroopa inimesed on unustanud oma hea kasvatuse ega ole enam iseenda peremehed. Stockholmi suunduval lennukil istuv rootslane käitub nagu viimane mölakas, ei saa aru selgesõnalistest korraldustest, ei valitse iseennast.

Hiinlaste puhul mõistan ma, et juba kodumaalt väljapoole saamine on tõeline privileeg, aega on vähe ja üles tuleb võtta kõik, mis vähegi ette jääb. See aga ei tähenda, et võib toimetada võõra riigi aardekirstus nagu vallutusretkele tulnud nomaad. Mis sajandis me elame?

Me elame 21. sajandis, aga mulle tundub, et vahendatud tegelikkus hakkab röövima inimeselt tema suutlikkust tajuda reaalsust vahetult ja teha sellest tulenevalt mõistlikke käitumuslikke otsuseid. Ta ei oska enam kultuurselt käituda. Hea kasvatuse unustamine on miski, mis viitab järjest enam võimalusele, et inimene ei ole vaba. Lõppkokkuvõttes paiskab vahetu reaalsuse kaugenemine meid maailma, kus oleme senisest palju enam manipuleeritavad: meie ei mängi masinatega, vaid nemad meiega. Paljude visionääride peljatud aeg, mil tehnoloogia võtab inimese üle võimu, võib olla palju lähemal, kui seni arvatud.

Seotud lood
    24.10.2016 26.10.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto