Sisukord
Päevakomm
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (20) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (53) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (32) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nils Niitra: madallend vahendatud reaalsuses

2 min lugemist
Nils Niitra FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Esimene episood. Lennuk hakkab suunduma Brüsseli hoovõturajale ja stjuardess käsib inimestel elektroonilised seadmed välja lülitada. Minu kõrval istub naine, vististi rootslane, kes, ilmselgelt tujust ära, toksib nutitelefonisse sõnumeid.

Üle vahekäigu istuv mees taob midagi närviliselt sülearvutisse, stjuardessi korduva käskimise peale paneb ta läpaka ära. Mõni rida eespool on veel üks tegelane, kelle peale stjuardess on sunnitud kurjaks saama, sest ta lihtsalt ei suuda oma ekraaniga klahvpilli ära panna. Minu kõrval istuvat naist stjuardess vististi ei märka, tema toksib oma sõnumeid ka õhku tõusu ajal muudkui edasi, mis tähendab, et telefon pole lennurežiimil. Need on täiskasvanud inimesed, mitte lapsed.

Teine episood. Peterburi Ermitaažis jookseb ringi sadu hiinlasi. Hakkan nende toimetamisi jälgima. Skeem on järgmine. Hiinlane suundub ühe maali juurest teise juurde ja teeb igaühest kiire klõpsu. Ta vaatabki teost täpselt nii kaua, kui kulub foto tegemisele. Ta ei seisata ühegi maali juures pikemalt, et vaadelda, tunnetada, arutleda. Hiinlased kogevad Ermitaaži läbi nutitelefoni, mis tähendab, et nad ei märka teisi muuseumis kõndivaid inimesi. Seetõttu nad trügivad, lükkavad eurooplasi oma karjaga lihtsalt füüsiliselt kõrvale, sest eesmärk pildistada üles võimalikult palju Ermitaaži pühendab abinõu.

Mõlemad episoodid on minu kaks kogemust sellest, mida on teinud kõikvõimalikud elektroonilised vidinad inimesega. Mulle tundub, et millegi vahetu tajumine on hakanud muutuma defitsiitseks kogemuseks, sest paljud elavad aina vahendatumas maailmas.

Lennunduse turvanõuete järjekindel eiramine viitab sellele, et paljud muidu täitsa kenad Põhja-Euroopa inimesed on unustanud oma hea kasvatuse ega ole enam iseenda peremehed. Stockholmi suunduval lennukil istuv rootslane käitub nagu viimane mölakas, ei saa aru selgesõnalistest korraldustest, ei valitse iseennast.

Hiinlaste puhul mõistan ma, et juba kodumaalt väljapoole saamine on tõeline privileeg, aega on vähe ja üles tuleb võtta kõik, mis vähegi ette jääb. See aga ei tähenda, et võib toimetada võõra riigi aardekirstus nagu vallutusretkele tulnud nomaad. Mis sajandis me elame?

Me elame 21. sajandis, aga mulle tundub, et vahendatud tegelikkus hakkab röövima inimeselt tema suutlikkust tajuda reaalsust vahetult ja teha sellest tulenevalt mõistlikke käitumuslikke otsuseid. Ta ei oska enam kultuurselt käituda. Hea kasvatuse unustamine on miski, mis viitab järjest enam võimalusele, et inimene ei ole vaba. Lõppkokkuvõttes paiskab vahetu reaalsuse kaugenemine meid maailma, kus oleme senisest palju enam manipuleeritavad: meie ei mängi masinatega, vaid nemad meiega. Paljude visionääride peljatud aeg, mil tehnoloogia võtab inimese üle võimu, võib olla palju lähemal, kui seni arvatud.

Seotud lood
    21.02.2020 23.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto