Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: Kuidas teha riigireformi? Politsei näitab eeskuju

Elmar Vaher FOTO: Mihkel Maripuu

Riigireform, nagu iga teinegi reform, õnnestub juhul, kui see on läbimõeldud, eesmärgistatud ja ambitsioonikas – vaid kärpimine pole riigireform. Nii sõnastab ühe riigireformi juhtmõtte tööandjate keskliidu ja mõttekoja Praxis ühisalgatus Riigireformi Radar. Politsei- ja piirivalveametis (PPA) kavandatavad ümberkorraldused vastavad just nimelt eeltoodud kirjeldusele ning on seega edumeelne näide teistelegi riigiasutustele.

PPA räägib peadirektor Elmar Vaheri suu läbi sisemistest varudest, ehkki mitusada töökohta on juba varasematel aastatel koondatud. Tema seisukoht on olnud laias laastus selline, et rahaga ümberkäimine peaks olema organisatsiooni sees täpsemini jaotatud. See tähendab prioriteetide seadmise vajadust. Kui olukord nõuab, peabki üks teenima sama töö eest rohkem kui teine. Vähem kabinetijuhte, rohkem väljas tegutsejaid, Ida-Virumaale korrakaitsjate saamine, nii-öelda esmatasandi politseile parem palk, ja nii edasi.

Kaadrivoolavus on tõsine probleem just madalama palgaga töötajate seas ning seal pigistab king kõvasti. «Kõige ebamugavam on organisatsioonile see, kui inimesed tulevad ja lähevad. See on väga kulukas,» tunnistas Vaher juba vahetult pärast politseijuhiks nimetamist aastal 2013 ajalehele Põhjarannik.

Loodav 181 töötajaga Kagu politseijaoskonna mudel, mille ülesehitust Postimees pikemalt tutvustab, on tõestus, et niisama tühja juttu ei aeta ja otsustamisjulgust PPAs jagub. Samas, tark ei torma – Võru, Valga ja Põlva piirkonda hõlmavat kava nimetatakse pilootprojektiks. See tähendab, et enne kui ka mujal Eestis sama teed minna, tahetakse saada kogemust.

PPA lähenemine ei ole avalikus sektoris kuigi levinud käitumismuster. Pigem eelistatakse olla, käsi pikal, valitsuse suunas. «Andke lisaraha!», «Vajame palgatõusuks rohkem raha!», «Kui raha juurde ei saa, näitab see riigi hoolimatust valdkonna suhtes!» Need on vägagi tuttavad loosungid, mis kõlavad teinegi kord liiga kergelt ja loomulikult. Hoopis vähem tahetakse rääkida sellest, kuidas raha kasutatakse ning mida üks või teine ametkond on ise teinud oma töö efektiivsemaks muutmiseks.

Kui sisejulgeolekus suudetakse kärpida nii, et see teeb kokkuvõttes organisatsioonile head, ei tohiks sellest siiski teha järeldust valdkonna senise ülerahastamise kohta. Vastupidi, just efektiivsele ametkonnale saabki ju raha usaldada. Pigem tuleb sellest teha üldistus, et riigireform on tõepoolest hädavajalik, sest kahtlemata saab samamoodi mõelda ka teistes valdkondades.

Kodanik ei hinda politseid organisatsiooni ülesehituse, vaid oma turvatunde järgi. Liigselt bürokraatlik ja vähemotiveeritud töötajatega organisatsioon turvatunnet ei paku.

24.10.2016 26.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto