Sisukord
Juhtkiri
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Kuidas teha riigireformi? Politsei näitab eeskuju

2 min lugemist
Elmar Vaher FOTO: Mihkel Maripuu

Riigireform, nagu iga teinegi reform, õnnestub juhul, kui see on läbimõeldud, eesmärgistatud ja ambitsioonikas – vaid kärpimine pole riigireform. Nii sõnastab ühe riigireformi juhtmõtte tööandjate keskliidu ja mõttekoja Praxis ühisalgatus Riigireformi Radar. Politsei- ja piirivalveametis (PPA) kavandatavad ümberkorraldused vastavad just nimelt eeltoodud kirjeldusele ning on seega edumeelne näide teistelegi riigiasutustele.

PPA räägib peadirektor Elmar Vaheri suu läbi sisemistest varudest, ehkki mitusada töökohta on juba varasematel aastatel koondatud. Tema seisukoht on olnud laias laastus selline, et rahaga ümberkäimine peaks olema organisatsiooni sees täpsemini jaotatud. See tähendab prioriteetide seadmise vajadust. Kui olukord nõuab, peabki üks teenima sama töö eest rohkem kui teine. Vähem kabinetijuhte, rohkem väljas tegutsejaid, Ida-Virumaale korrakaitsjate saamine, nii-öelda esmatasandi politseile parem palk, ja nii edasi.

Kaadrivoolavus on tõsine probleem just madalama palgaga töötajate seas ning seal pigistab king kõvasti. «Kõige ebamugavam on organisatsioonile see, kui inimesed tulevad ja lähevad. See on väga kulukas,» tunnistas Vaher juba vahetult pärast politseijuhiks nimetamist aastal 2013 ajalehele Põhjarannik.

Loodav 181 töötajaga Kagu politseijaoskonna mudel, mille ülesehitust Postimees pikemalt tutvustab, on tõestus, et niisama tühja juttu ei aeta ja otsustamisjulgust PPAs jagub. Samas, tark ei torma – Võru, Valga ja Põlva piirkonda hõlmavat kava nimetatakse pilootprojektiks. See tähendab, et enne kui ka mujal Eestis sama teed minna, tahetakse saada kogemust.

PPA lähenemine ei ole avalikus sektoris kuigi levinud käitumismuster. Pigem eelistatakse olla, käsi pikal, valitsuse suunas. «Andke lisaraha!», «Vajame palgatõusuks rohkem raha!», «Kui raha juurde ei saa, näitab see riigi hoolimatust valdkonna suhtes!» Need on vägagi tuttavad loosungid, mis kõlavad teinegi kord liiga kergelt ja loomulikult. Hoopis vähem tahetakse rääkida sellest, kuidas raha kasutatakse ning mida üks või teine ametkond on ise teinud oma töö efektiivsemaks muutmiseks.

Kui sisejulgeolekus suudetakse kärpida nii, et see teeb kokkuvõttes organisatsioonile head, ei tohiks sellest siiski teha järeldust valdkonna senise ülerahastamise kohta. Vastupidi, just efektiivsele ametkonnale saabki ju raha usaldada. Pigem tuleb sellest teha üldistus, et riigireform on tõepoolest hädavajalik, sest kahtlemata saab samamoodi mõelda ka teistes valdkondades.

Kodanik ei hinda politseid organisatsiooni ülesehituse, vaid oma turvatunde järgi. Liigselt bürokraatlik ja vähemotiveeritud töötajatega organisatsioon turvatunnet ei paku.

Seotud lood
    21.02.2020 24.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto