Sisukord
Juhtkiri
Postimees
25.10.2016
Eesti Alkoturiste pannakse jälgima kaamerad (20) Politsei uus kärpekava koondab juhte (2) Leiger hakkab peagi Eesti poole liikuma Harju maakohus mõistis suuravarii põhjustaja tingimisi vangi Minister lubas EKI ja TÜ liitmist põhjalikult kaaluda Majandus Pool ERMi eelarvest kulub muuseumihoone ülalpidamisele (6) IMF soovitab riigitöötajate arvu kiiremini vähendada (3) Talendijaht L’Orealis: noored ei viitsi töövestlusele tulla Välismaa Vargad eemale Kabuli moodi: autol rehvid puruks KOHALIK VAADE: Hispaania valitsuskriis saab lõpuks lahenduse Prantsusmaa asus Calais’ Džunglit sulgema Hispaania ministrid peavad Vene sõjalaevade võõrustamise eest vastust andma Bulgaarias arenes põgenike rahulolematus protestideks Venemaa ehitab endale kaitsekilpi Aleppost Arktikani Arvamus Ahto Lobjakas: prantsuse paabel Deutsche Welle Vene osakonna juht: ma kardan, et Kreml on kaotanud reaalsustaju (11) Marti Aavik: kas küüditamine oli õigustatud, Yana Toom? (55) Juhtkiri: Kuidas teha riigireformi? Politsei näitab eeskuju Postimees 1929. aastal: õunad kallid, müüa ei osata Keeleteadlaste üleskutse: kas siis selle maa keel polegi enam tähtis? (6) Nils Niitra: madallend vahendatud reaalsuses Kultuur Biffy Clyro: šotlastele meeldib kaevelda Sport Ebanormaalselt pika dopinguloo uus peatükk (2) Noored kuked jäävad veel ettemääratud finalistide varju Kas poolsoomlasest saaks vääriline vormel-1 sarja maailmameister? Klavan peaks tõusma kuuajalise pausi järel taas algkoosseisu Tarbija Mis on järgmised sammud Marsi-võidujooksus? (1) Tartu Tartmuse direktor uurib New Yorgi kunstielu Ettelugemise võitis x-faktoriga Tartu tüdruk Supilinnas on müüa olematu korter Tänavahooldajad lubasid esimeseks lumesajuks valmis olla (1) Elluastujad jumalale suuri lootusi ei pane Tähtvere vald teeb uusi ühinemisettepanekuid Tartu ei kavatse panna tänavaile kasutatud riiete konteinereid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Kuidas teha riigireformi? Politsei näitab eeskuju

2 min lugemist
Elmar Vaher FOTO: Mihkel Maripuu

Riigireform, nagu iga teinegi reform, õnnestub juhul, kui see on läbimõeldud, eesmärgistatud ja ambitsioonikas – vaid kärpimine pole riigireform. Nii sõnastab ühe riigireformi juhtmõtte tööandjate keskliidu ja mõttekoja Praxis ühisalgatus Riigireformi Radar. Politsei- ja piirivalveametis (PPA) kavandatavad ümberkorraldused vastavad just nimelt eeltoodud kirjeldusele ning on seega edumeelne näide teistelegi riigiasutustele.

PPA räägib peadirektor Elmar Vaheri suu läbi sisemistest varudest, ehkki mitusada töökohta on juba varasematel aastatel koondatud. Tema seisukoht on olnud laias laastus selline, et rahaga ümberkäimine peaks olema organisatsiooni sees täpsemini jaotatud. See tähendab prioriteetide seadmise vajadust. Kui olukord nõuab, peabki üks teenima sama töö eest rohkem kui teine. Vähem kabinetijuhte, rohkem väljas tegutsejaid, Ida-Virumaale korrakaitsjate saamine, nii-öelda esmatasandi politseile parem palk, ja nii edasi.

Kaadrivoolavus on tõsine probleem just madalama palgaga töötajate seas ning seal pigistab king kõvasti. «Kõige ebamugavam on organisatsioonile see, kui inimesed tulevad ja lähevad. See on väga kulukas,» tunnistas Vaher juba vahetult pärast politseijuhiks nimetamist aastal 2013 ajalehele Põhjarannik.

Loodav 181 töötajaga Kagu politseijaoskonna mudel, mille ülesehitust Postimees pikemalt tutvustab, on tõestus, et niisama tühja juttu ei aeta ja otsustamisjulgust PPAs jagub. Samas, tark ei torma – Võru, Valga ja Põlva piirkonda hõlmavat kava nimetatakse pilootprojektiks. See tähendab, et enne kui ka mujal Eestis sama teed minna, tahetakse saada kogemust.

PPA lähenemine ei ole avalikus sektoris kuigi levinud käitumismuster. Pigem eelistatakse olla, käsi pikal, valitsuse suunas. «Andke lisaraha!», «Vajame palgatõusuks rohkem raha!», «Kui raha juurde ei saa, näitab see riigi hoolimatust valdkonna suhtes!» Need on vägagi tuttavad loosungid, mis kõlavad teinegi kord liiga kergelt ja loomulikult. Hoopis vähem tahetakse rääkida sellest, kuidas raha kasutatakse ning mida üks või teine ametkond on ise teinud oma töö efektiivsemaks muutmiseks.

Kui sisejulgeolekus suudetakse kärpida nii, et see teeb kokkuvõttes organisatsioonile head, ei tohiks sellest siiski teha järeldust valdkonna senise ülerahastamise kohta. Vastupidi, just efektiivsele ametkonnale saabki ju raha usaldada. Pigem tuleb sellest teha üldistus, et riigireform on tõepoolest hädavajalik, sest kahtlemata saab samamoodi mõelda ka teistes valdkondades.

Kodanik ei hinda politseid organisatsiooni ülesehituse, vaid oma turvatunde järgi. Liigselt bürokraatlik ja vähemotiveeritud töötajatega organisatsioon turvatunnet ei paku.

Seotud lood
    24.10.2016 26.10.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto