Elluastujad jumalale suuri lootusi ei pane

Noorte religioossust uurinud Ilmar Uduste Jaani kiriku juures. Ta nendib, et kuigi noored võivad uskuda kõrgema jõu olemasolu, ei tähenda see üldjuhul seda, et nad kuuluksid ka mõnda kogudusse. FOTO: Kristjan Teedema

Mitmesugused uuringud kipuvad näitama, et eestlased on usuliselt üks leigeimaid rahvaid Euroopas: kirikusse satuvad nad harva ning palvetavad veel harvemini. Hugo Treffneri gümnaasiumi (HTG) toonane abiturient Ilmar Uduste otsustas eelmisel õppeaastal selgust saada, kuidas suhtuvad usuga seonduvasse noored. Selleks küsitles ta üle kaheksakümne koolikaaslase ning valmis uurimus, mis pälvis hiljem Tartu ülikooli õpilaste ühiskonnaalaste uurimistööde konkursil kolmanda koha.

Tellijale Tellijale

Uduste tõdes, et omavahel noored religioossetel teemadel kuigi sageli ei räägi. «Kui loeme uudiseid, siis võib see jutuks tulla ja siis küsitakse, et mida sina usud. Kuid sõna võtavad sel juhul pigem need, kes on oma usus või uskmatuses kindlad. Neutraalsemad või need, kes pole end usuliselt määratlenud, eriti kaasa ei räägi,» märkis ta.

Kirgastumine tänaval

24.10.2016 26.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto