Sisukord
Arvamus
Postimees
29.10.2016
Eesti Perearst otsib ise haigla digiregistratuurist vastuvõtuaja (2) Eesti haiged saavad arsti juurde masuaegse säästukava järgi (5) Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Huligaan lahendas riiu kurikahoobiga Male Europarlament vaeb kellakeeramise mõttekust Laevakaitsjate kapten võitleb India vangistuses vähiga Hõõrdejõuga arvestav president Politsei palub abi kadunud tüdrukute leidmisel Eesti lühiuudised Majandus Saksa minister: ELi põllumajandus ei saaks toetusteta hakkama (1) Põllumeeste toetuste süsteem vajab ühtlustamist (2) Välismaa Aralsk ootab koju oma sadat kalalaeva (1) KOHALIK VAADE: Raha ja korruptsioon kuurortlinnas Võidujooksu Élyséesse juhivad Juppé ja Le Pen Arvamus Postimees 1996. aastal: must kroonika: vana naine võitis röövlid Peeter Järvelaid: Eesti maamehe õigusmaailm Juhtkiri: loomad kaubamajas ja lollid liikluses Neeme Korv: 400 x AK Jelena Skulskaja: isegi täitsa noortest saavad kord vanurid (2) Riigikapitalismi õis (3) EKI keelekool: kust on pärit eesti keele tüved? (2) Ahto Lobjakas: võibolla pole meid olemas Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: maarahvast eestlasteks Ärasurnud maailma tüsistused Suur aken varjatud valguse ajaloos Üks omapärane tüdruk Nädala plaat. Proto-popi mõjutustega post-pop Aja auk. Tüütu Björk Vaata, emme! Kiilakas tädi! Nädala plaat. Vaiko Epliku luksuslik tihedus Sport Kalev/Cramo alistas hea teise poolajaga karika veerandfinaalis Rapla Spordi lühiuudised Superhoos Ott Tänak jahib karjääri neljandat pjedestaalikohta Rio olümpia dopingukontroll kui hale nali Hunt usub helgesse tulevikku Uued detailid Johaugi loos AK Suur aken varjatud valguse ajaloos Eesti kultuuri täheatlas: maarahvast eestlasteks Üks omapärane tüdruk Ärasurnud maailma tüsistused Peeter Langovitsi tagasivaade: Nüüd hakati Eesti teid teisiti remontima (3) Peeter Järvelaid: Eesti maamehe õigusmaailm Nädala plaat. Proto-popi mõjutustega post-pop Veneetsia muusikabiennaali päevik Aja auk. Tüütu Björk Vene politoloog: impeerium on vene identiteedi lahutamatu osa (21) Priit Pikamäe: Päevad, mis ajendasid küsima (1) Arter Peaminister võtab naise. Enne kummutab vandenõujutud Kartulist, pisut teistmoodi Viis eredamat hetke Tallinna moenädalalt Ilona Leib: sõpruse mõõt Anastassia Kovalenko võitleb miljonite eurode ja sajandiksekundite pärast (1) Teeme lolli teleka targaks! (2) Kurbade armastajate duell Kaie Kõrb: Keha on balletis ülioluline Karlsson katuselt seda ei andestaks Tassike šokolaadi terveks päevaks Mida vähem muretsed, seda õnnelikum oled Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

EKI keelekool: kust on pärit eesti keele tüved?

2 min lugemist
Iris Metsmägi, Meeli Sedrik FOTO: Eesti Keele Instituut

Iga keele sõnatüved võib laias laastus jagada oma- ja laentüvedeks.

Tellijale

Omatüved on need, millele ei ole leitud laenuallikat ja millel on vasteid sugulaskeeltes. «Eesti etümoloogiasõnaraamatus» (2012) käsitletud ligi 5000 tüvest on vähemalt 1540 sugulaskeeltega ühised ega ole laenatud. Väiksem osa nendest, umbes üks neljandik, on ühised kaugemate sugulaskeeltega, nt ersa, mokša, mari, udmurdi, komi ja ungari keelega. Nende hulgas on kehaosade nimetusi (pea, süda, käsi, jalg), sugulussõnu (ema, isa, poeg), üldisi loodusnähtusi märkivaid sõnu (maa, kuu, päev, öö, lumi, pilv, kivi), põhitegevuste nimetusi (minema, tulema, kandma, panema, elama). Umbes kolm neljandikku omatüvedest on ühised ainult lähemate sugulaskeeltega, nt liivi, vadja, soome, karjala ja vepsa keelega, osaliselt ka saami keeltega.

Laentüvesid, st neid, mis on kindlalt teistest keeltest laenatud, on etümoloogiasõnaraamatus umbes 2200. Ligikaudu neljandik nendest kuulub vanemate laenude hulka ehk on laenatud enne eesti keele omaette keeleks kujunemist ja on sugulaskeeltega ühised. Need on laenatud indoeuroopa keelte varasematest arenguastmetest, kõige rohkem on nende hulgas germaani ja balti laene. Laenud näitavad, milliste uute elualade ja oskustega oleme naabrite kaudu kokku puutunud. Nii on germaani laenud nt aer, laev, puri, kana, lammas, leib, põld, kaup, kuningas, luna, raha, balti laenud aga nt hernes, härg, oinas, seeme, kirves, ratas, regi, sild.

28.10.2016 31.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto