Lapitud ja konarliku teega harjunule tundus sõit Aasmäe-Haapsalu maantee vastvalminud lõigu avamisele ebatavaliselt sujuv. Telgjoonedki olid juba kenasti maha veetud ning vaatamata sombusele ilmale sujus liiklus mõnusalt. Oleks nagu sügisesse Soome sattunud.
Kui Haapsalu maantee ja Laitse tee ristmikule jõudsime, olid ametimehed juba saabunud ning politsei pidas liikluse kinni. Avatseremoonia viidi 1996. aasta 28. oktoobri keskpäeval läbi kiiresti. Mõned sõnad renoveeritud teelõigu kohta ning teede- ja sideminister Kalev Kukk ja maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus lõikasidki läbi üle sõidutee veetud lindi. Teepervel oli sündmust uudistamas nii omavalitsusjuhte kui ka tee-ehitajaid. Politsei märguande peale taastus liiklus. Esimeste mööduvate autode juhtidele jagati meeneid ja nendega tehti kiirintervjuusid.
Tee renoveerinud Lemminkäinen Eesti kasutas uudset tehnoloogiat, mis oli soodsam ja tõhusam kui tavapärane aukude lappimine. Senist seitsme meetri laiust teed laiendati kahe meetri võrra. Ligi 40 kilomeetri pikkuse lõigu uuendamine läks maksma 20 miljonit krooni.
Pärast tseremooniat sõideti koos ajakirjanikega Peoleo kämpingusse, kus tutvustati põhjalikumalt Eesti teede olukorda ja tulevikuväljavaateid. Räägiti, mida oli õnnestunud Maailmapanga poolt kaheks aastaks antud krediidi ja Eesti eelarve rahaga teede taastusremondiks teha. Uue katte sai ligi 200 kilomeetrit teid, avatud maanteelõik oli selle projekti viimane ja pikim. Sellega paranes Tallinna ühendus Haapsalu ning saartega. Selle tee koormus oli tõusnud pärast rongiühenduse katkemist Tallinna ja Haapsalu vahel 1995. aasta sügisel.
Eesti poole pealt vedas Maailmapanga toetatud teede renoveerimise projekti maanteeameti peadirektori asetäitja Aleksander Kaldas. Lemminkäinen Eesti juhil Sven Pertensil oli hea meel, et riik oli teedevõrgu seisukorra üle tõsist muret tundma hakanud. Riho Sõrmuse sõnul pidi uus teelõik vastu pidama vähemalt 20 aastat.
