Sisukord
Arvamus
Postimees
29.10.2016
Eesti Perearst otsib ise haigla digiregistratuurist vastuvõtuaja (2) Eesti haiged saavad arsti juurde masuaegse säästukava järgi (5) Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Huligaan lahendas riiu kurikahoobiga Male Europarlament vaeb kellakeeramise mõttekust Laevakaitsjate kapten võitleb India vangistuses vähiga Hõõrdejõuga arvestav president Politsei palub abi kadunud tüdrukute leidmisel Eesti lühiuudised Majandus Saksa minister: ELi põllumajandus ei saaks toetusteta hakkama (1) Põllumeeste toetuste süsteem vajab ühtlustamist (2) Välismaa Aralsk ootab koju oma sadat kalalaeva (1) KOHALIK VAADE: Raha ja korruptsioon kuurortlinnas Võidujooksu Élyséesse juhivad Juppé ja Le Pen Arvamus Postimees 1996. aastal: must kroonika: vana naine võitis röövlid Peeter Järvelaid: Eesti maamehe õigusmaailm Juhtkiri: loomad kaubamajas ja lollid liikluses Neeme Korv: 400 x AK Jelena Skulskaja: isegi täitsa noortest saavad kord vanurid (2) Riigikapitalismi õis (3) EKI keelekool: kust on pärit eesti keele tüved? (2) Ahto Lobjakas: võibolla pole meid olemas Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: maarahvast eestlasteks Ärasurnud maailma tüsistused Suur aken varjatud valguse ajaloos Üks omapärane tüdruk Nädala plaat. Proto-popi mõjutustega post-pop Aja auk. Tüütu Björk Vaata, emme! Kiilakas tädi! Nädala plaat. Vaiko Epliku luksuslik tihedus Sport Kalev/Cramo alistas hea teise poolajaga karika veerandfinaalis Rapla Spordi lühiuudised Superhoos Ott Tänak jahib karjääri neljandat pjedestaalikohta Rio olümpia dopingukontroll kui hale nali Hunt usub helgesse tulevikku Uued detailid Johaugi loos AK Suur aken varjatud valguse ajaloos Eesti kultuuri täheatlas: maarahvast eestlasteks Üks omapärane tüdruk Ärasurnud maailma tüsistused Peeter Langovitsi tagasivaade: Nüüd hakati Eesti teid teisiti remontima (3) Peeter Järvelaid: Eesti maamehe õigusmaailm Nädala plaat. Proto-popi mõjutustega post-pop Veneetsia muusikabiennaali päevik Aja auk. Tüütu Björk Vene politoloog: impeerium on vene identiteedi lahutamatu osa (21) Priit Pikamäe: Päevad, mis ajendasid küsima (1) Arter Peaminister võtab naise. Enne kummutab vandenõujutud Kartulist, pisut teistmoodi Viis eredamat hetke Tallinna moenädalalt Ilona Leib: sõpruse mõõt Anastassia Kovalenko võitleb miljonite eurode ja sajandiksekundite pärast (1) Teeme lolli teleka targaks! (2) Kurbade armastajate duell Kaie Kõrb: Keha on balletis ülioluline Karlsson katuselt seda ei andestaks Tassike šokolaadi terveks päevaks Mida vähem muretsed, seda õnnelikum oled Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: Nüüd hakati Eesti teid teisiti remontima

1 min lugemist
Kui Haapsalu maantee ja Laitse tee ristmikule jõudsime, olid ametimehed juba saabunud ning politsei pidas liikluse kinni. FOTO: Peeter Langovits

Lapitud ja konarliku teega harjunule tundus sõit Aasmäe-Haapsalu maantee vastvalminud lõigu avamisele ebatavaliselt sujuv. Telgjoonedki olid juba kenasti maha veetud ning vaatamata sombusele ilmale sujus liiklus mõnusalt. Oleks nagu sügisesse Soome sattunud.

Kui Haapsalu maantee ja Laitse tee ristmikule jõudsime, olid ametimehed juba saabunud ning politsei pidas liikluse kinni. Avatseremoonia viidi 1996. aasta 28. oktoobri keskpäeval läbi kiiresti. Mõned sõnad renoveeritud teelõigu kohta ning teede- ja sideminister Kalev Kukk ja maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus lõikasidki läbi üle sõidutee veetud lindi. Teepervel oli sündmust uudistamas nii omavalitsusjuhte kui ka tee-ehitajaid. Politsei märguande peale taastus liiklus. Esimeste mööduvate autode juhtidele jagati meeneid ja nendega tehti kiirintervjuusid.

Tee renoveerinud Lemminkäinen Eesti kasutas uudset tehnoloogiat, mis oli soodsam ja tõhusam kui tavapärane aukude lappimine. Senist seitsme meetri laiust teed laiendati kahe meetri võrra. Ligi 40 kilomeetri pikkuse lõigu uuendamine läks maksma 20 miljonit krooni.

Pärast tseremooniat sõideti koos ajakirjanikega Peoleo kämpingusse, kus tutvustati põhjalikumalt Eesti teede olukorda ja tulevikuväljavaateid. Räägiti, mida oli õnnestunud Maailmapanga poolt kaheks aastaks antud krediidi ja Eesti eelarve rahaga teede taastusremondiks teha. Uue katte sai ligi 200 kilomeetrit teid, avatud maanteelõik oli selle projekti viimane ja pikim. Sellega paranes Tallinna ühendus Haapsalu ning saartega. Selle tee koormus oli tõusnud pärast rongiühenduse katkemist Tallinna ja Haapsalu vahel 1995. aasta sügisel.

Eesti poole pealt vedas Maailmapanga toetatud teede renoveerimise projekti maanteeameti peadirektori asetäitja Aleksander Kaldas. Lemminkäinen Eesti juhil Sven Pertensil oli hea meel, et riik oli teedevõrgu seisukorra üle tõsist muret tundma hakanud. Riho Sõrmuse sõnul pidi uus teelõik vastu pidama vähemalt 20 aastat.

Seotud lood
    28.10.2016 31.10.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto