Sisukord
Juhtkiri
Postimees
27.10.2016
Eesti Kose vallas läks tuleroaks lipumastivabrik Eesti lühiuudised Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Halduskulud kerkisid kui pärmiga Kallas sooviks kohta erakonna juhatuses (1) Tagakülg Oravad ja auesimees rääkisid suud puhtaks Majanduse lühiuudised Savisaar käis linnavalitsuses ja sõitis Moskvasse Pättide jalavarjud koondatakse politsei andmebaasi Andmekaitse tõttu veninud ühistranspordiuuring saab kevadeks valmis Riik maksab sama töö eest Tallinnas ja mujal erinevat palka (12) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti Pank hoiatab hoiu-laenuühistutega seotud riskide eest (1) Marati uued omanikud tahavad tõsta brändi tuntust Jaanus Vihand: ühistuline ettevõtlus hoiab ära rumalad otsused Välismaa Meedia surve tõi Ceuta-probleemi NATOsse Kogu liitlaspataljon on platsis hiljemalt Kevadtormiks ISIS valis Boko Haramile uue juhi Välismaa lühiuudised 27.10 Arvamus Inge Suder: meditsiin arstib ka majandust Priit Humal: Rail Balticu praegune lahendus vääribki kriitikat (5) Juhtkiri: madalam palk Tallinnast ääremaale ei meelita Raul Heido: peame perevägivalda kuriteoks, aga vägivallatsejat kurjategijaks ei pea? (2) Jaak Urmet: elu ilma laikideta (1) Postimees 1991. aastal: elu on 3,7 korda kallim Kultuur Meele(olu)line ja pingevaba keskpäevane teatriõhtu Sport Spordi lühiuudised Tartu kaotas Prantsusmaal suurelt Varumeeste lahingus röövis penalti Klavanilt nullimängu Supertiimi hooaeg algas masendavalt Treenerite seas levinud seksimüüt lükati teaduslikult ümber Kangert jätkab ikkagi abimehena: mulle meeldib see roll Kas loos luhtas Eesti võrkpallurite suure võimaluse? Tallinn Andmekaitse tõttu veninud ühistranspordiuuring saab kevadeks valmis Tarbija Koduloomad muutuvad aina eksootilisemaks Tüütud lutikad tungivad taas kodudesse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: madalam palk Tallinnast ääremaale ei meelita

2 min lugemist
Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal 0–17-aastaste materiaalse ilmajäetuse määr 10,7% ja seda koges ligi 26 600 last. FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Eestis on palju tähelepanu pälvinud palgalõhe meeste ja naiste vahel, mis Eurostati andmetel on suurimaid Euroopa Liidu riikides. Vähem on tähelepanu pööratud palgalõhele pealinna ja ääremaa vahel.

Sissetuleku erinevus provintsis ja keskuses eksisteerib nii arenenud kui ka vähem arenenud maades ning mõneti ongi tegu loomuliku nähtusega. Kuid on absurdne, kui üks ja sama tööandja ehk praegusel juhul riik maksab samaväärse töö eest erinevat palka vastavalt sellele, kas inimene töötab provintsis või pealinnas.

Tänane Postimees kirjutab riigi tugiteenistuste keskuse põhipalga astmestikust ning konkreetsemalt sellest, kuidas samaväärne töö Tallinnas ja selle ümbruses võib olla kuni 16 protsenti paremini tasustatud kui näiteks Tartus. Loomulikult, nagu kinnitas ka loos kommentaari andnud võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, mingit vastuolu kirjutatud seadustega piirkondlikul palgalõhel pole. Kuid ebavõrdsus tekitab ühest küljest moraalse küsimuse sotsiaalsest ebaõiglusest ning teisalt õõnestab sotsiaalset ühtekuuluvust ühiskonnas.

See õõnestab ka paljude Eesti poliitikute ja kõrgete riigiametnikke viimaste aastate juttu, kui soovitatakse inimestel Tallinnast väljapoole elama minna ning ka riigiasutusi pealinnast maakonnakeskustesse kolida. Tehnilised võimalused lubaksid tühjenevaid ja vananeva elanikkonnaga ääremaid kahtlemata kas või veidikegi taasasustada, kuid erinevused sissetulekutes ei pruugi julgustada kolimist ette võtma.

Muidugi võib ju inimesi lohutada sellega, et Tallinnas ongi elu kallim, eriti kui peame silmas näiteks kulutusi eluasemele. Sama palk Tallinnas ja provintsis tähendaks aga, et viimases oleks reaalpalk kõrgem ja nii tekikski motivatsioon Tallinnast ja selle lähiümbrusest tühjenevatele ääremaadele kolida.

Tegelikult viib kõnealune teema meid lõppude lõpuks ikkagi selleni, et Eestil puudub endiselt sidus regionaalpoliitika, nagu ka strateegiline kontseptsioon, mille eesmärk oleks ühtlustada elukvaliteeti eri piirkondades, nii et inimesed elaksid ligilähedaselt ühtemoodi hästi, mitte halvasti.

Ehkki Tallinna poolt vaadates võivad asjad tõepoolest tunduda olevat hästi, kui üks või teine koht riigis parasjagu piltlikult öeldes valu või sügeluse näol tunda ei anna, on juba viimane aeg hakata nendele küsimustele mõtlema ning regionaalpoliitilisi strateegiaid kujundama. See peaks olema samasugune prioriteet nagu demograafiaprobleemide lahendamine ja väljapääs olukorrast, kus Eestist hakkab majanduslikus mõttes saama Balti riikide tagumine vagun.

See nõuaks julgeid, pilguga tulevikku suunatud otsuseid (selliseid, mida praeguselt Taavi Rõivase juhitud valitsuselt paraku erakordselt harva kuuleme), mis ei pruugi tuua valijate tänu veel järgmistel riigikogu või kohalikel valimistel. Kuid tänulikud oleksid järeltulevad põlved, kellele me Eestimaa kunagi pärandame.

Seotud lood
26.10.2016 28.10.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto