Sisukord
Arvamus
Postimees
29.10.2016
Eesti Perearst otsib ise haigla digiregistratuurist vastuvõtuaja (2) Eesti haiged saavad arsti juurde masuaegse säästukava järgi (5) Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Huligaan lahendas riiu kurikahoobiga Male Europarlament vaeb kellakeeramise mõttekust Laevakaitsjate kapten võitleb India vangistuses vähiga Hõõrdejõuga arvestav president Politsei palub abi kadunud tüdrukute leidmisel Eesti lühiuudised Majandus Saksa minister: ELi põllumajandus ei saaks toetusteta hakkama (1) Põllumeeste toetuste süsteem vajab ühtlustamist (2) Välismaa Aralsk ootab koju oma sadat kalalaeva (1) KOHALIK VAADE: Raha ja korruptsioon kuurortlinnas Võidujooksu Élyséesse juhivad Juppé ja Le Pen Arvamus Postimees 1996. aastal: must kroonika: vana naine võitis röövlid Peeter Järvelaid: Eesti maamehe õigusmaailm Juhtkiri: loomad kaubamajas ja lollid liikluses Neeme Korv: 400 x AK Jelena Skulskaja: isegi täitsa noortest saavad kord vanurid (2) Riigikapitalismi õis (3) EKI keelekool: kust on pärit eesti keele tüved? (2) Ahto Lobjakas: võibolla pole meid olemas Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: maarahvast eestlasteks Ärasurnud maailma tüsistused Suur aken varjatud valguse ajaloos Üks omapärane tüdruk Nädala plaat. Proto-popi mõjutustega post-pop Aja auk. Tüütu Björk Vaata, emme! Kiilakas tädi! Nädala plaat. Vaiko Epliku luksuslik tihedus Sport Kalev/Cramo alistas hea teise poolajaga karika veerandfinaalis Rapla Spordi lühiuudised Superhoos Ott Tänak jahib karjääri neljandat pjedestaalikohta Rio olümpia dopingukontroll kui hale nali Hunt usub helgesse tulevikku Uued detailid Johaugi loos AK Suur aken varjatud valguse ajaloos Eesti kultuuri täheatlas: maarahvast eestlasteks Üks omapärane tüdruk Ärasurnud maailma tüsistused Peeter Langovitsi tagasivaade: Nüüd hakati Eesti teid teisiti remontima (3) Peeter Järvelaid: Eesti maamehe õigusmaailm Nädala plaat. Proto-popi mõjutustega post-pop Veneetsia muusikabiennaali päevik Aja auk. Tüütu Björk Vene politoloog: impeerium on vene identiteedi lahutamatu osa (21) Priit Pikamäe: Päevad, mis ajendasid küsima (1) Arter Peaminister võtab naise. Enne kummutab vandenõujutud Kartulist, pisut teistmoodi Viis eredamat hetke Tallinna moenädalalt Ilona Leib: sõpruse mõõt Anastassia Kovalenko võitleb miljonite eurode ja sajandiksekundite pärast (1) Teeme lolli teleka targaks! (2) Kurbade armastajate duell Kaie Kõrb: Keha on balletis ülioluline Karlsson katuselt seda ei andestaks Tassike šokolaadi terveks päevaks Mida vähem muretsed, seda õnnelikum oled Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kurbade armastajate duell

2 min lugemist
FOTO: outnow.ch

«Valgus ookeanide vahel» («The Light Between Oceans») on 20. sajandi armastuseleegia. On aasta 1918. Õhus luurab maailmasõja mürgine vine. Tom (Michael Fassbender) on üks pääsenutest. Ta sammub esimest korda linnatänavail, ent sõjakoledused pagendavad mehe ühiskonnast eemale – teda ootab majakavahi koht üksikul saarel.

Tom ei võta rännakut ette üksinda. Enne eraklikule Januse-saarele (nimetatud Vana-Rooma kahenäolise jumala järgi) asumist ristub tema teekond Isabeliga (Alicia Vikander). M. L. Stedmani romaanil põhinev stsenaarium ei kaota filmilinal raamatulikku kulgemise mustrit. Kiht kihi haaval, aeglaste tõmmetega maalitakse unenäoline armastuslugu. Näeme esimese kohtumise ujedaid pilke, arglikke sõnu, armastuskirju, abiellumise-järgset andumist. Sümpaatia saabub kiirelt, ent suhe vormub aeglaselt. Teineteisele jagatakse lubadusi pärast hetkeviivu, kuid füüsiline õrnus hiilib kikivarvul, kohmakalt. Alles ajapikku lisandub puudutustesse loomulik hellus, vabadus. Ebalus asendub ühtesulamisega.

Kahe inimese hingematvalt kaunis armastus on «Päevaraamatut» («The Notebook») meenutav, kohati pikale veninud sissejuhatus 20. sajandi alguse traditsioonidesse. Maalilise saareidülli lõppu ennustab vahuselt pekslev, marune meri. Järgnevad kaotusvalu, Tomi ahastavad, abitult õhus kaikuvad hüüded, kui Isabel nurisünnituse valudes põrandal väänleb. Kui seletamatu juhuse tõttu uhutakse randa paat beebiga, klammerdub Isabel kramplikult lapse külge. Ta käte vahel siputab elus laps, toas aga ootab tühi, pisaratest pestud häll. Naisel pole mõtteski loobuda tüdrukukesest, keda ta esimesest silmapilgust enda omana võtab.

Paari aastaga kiindub väike Lucy (Florence Clery) jäägitult Isabeli ja Tomi. Ta ei tea midagi oma kadunud isast, sünninimest Grace, punaseks nutetud silmadega emast, kes linnatänavail musta mähkunud varjuna liigub. Õudusjutud noore naise traagilisest elust jõuavad isolatsioonis elavate Isabeli ja Tomi kõrvu. Isabeli jaoks on lapse bioloogiline ema Hannah (Rachel Weisz) võõras sissetungija, kellest tuleb eemale hoida. Ta ei saa olla empaatiline oma elu hävitaja suhtes. Lucyst on saanud tema tuleviku valguskiir, perekonna olemise tuum. Ka tema on ema, ent õigusteta. Nurkaaetuna ei hooli Isabel moraalist, tõest või seadustest. Tomi südames tiksub aga teinegi väärtus – piiritu, ohvrimeelne õiglustunne. Kas teise õnne hinnaga võib oma kaotusvalu ümber pöörata?

Režissöör Derek Cianfrance’i üheks tugevamaks küljeks on kõnepuldi jagamine eri tegelaste vahel. Ta ei jäta sõnaõigust pelgalt kesksetele figuuridele või neile, kes pealtnäha kõige enam kaastunnet vajavad. Mällusööbivas Detroiti-draamas «New Yorgi varjus» («Place Beyond the Pines») vastandas Cianfrance pangaröövleid ja politseinikke. Kannatliku portreteerimise kaudu andis ta edasi mootorratturist pangaröövli südamlikkuse ja elulootused. Erinevalt võimudest ei tembeldanud ta noormeest surma väärivaks lurjuseks. Mõneski mõttes töötab Cianfrance oma filmidega kui raamatutega. Iga tegelane saab personaalse peatüki, võimaluse isiklikke tagamaid selgitada. Nii ka filmis «Valgus ookeanide vahel». Me ei näe maailma mitte ainult noore, lapsevõimetu naise silmade läbi. Oma sõna on ka teda jumaldaval, sõjas ja maailmas karastunud abikaasal. Ning Lucy bioloogilisel emal, kellele kadunud laps on ühenduslüliks hukkunud abikaasaga. Ehk võime mõnele tegelasele elada kaasa rohkem kui teisele, ent filmi tasakaalukas, aeglane vool summutab hukkamõistusoovi. Sihiks on mõistmine, mitte mõtteline süüprotsess poolte üle, kes ei vääri kohtumõistmist.

«Valgus ookeanide vahel» on nostalgiline vaade möödunud aegadesse. Loost õhkub igatsust muinasjutulise, kõikevõitva armastuse järele, mis püsib kauguste, valu ja aja kiuste. Derek Cianfrance’i tunnetusilm lisab sügavust, mõtlikkust. «Valgus ookeanide vahel» on kui melanhoolne poeem, mis kutsub ära kuulama, mõistma, liigutuspisaraid poetama. Kesk kaost jääb kõlama merekohin, mis sosistab: «Ilma andestuse, headuse ja armastuseta ei sünni siin ilmas midagi.»

«Valgus ookeanide vahel»

Inglismaa / Uus-Meremaa / USA 2016

Režissöör Derek Cianfrance

Osades Michael Fassbender ja Alicia Vikander, Rachel Weisz

Kinodes alates 28. oktoobrist

Seotud lood
28.10.2016 31.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto