R, 30.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nädala plaat. Proto-popi mõjutustega post-pop

Silvia Urgas
, kriitik
Nädala plaat. Proto-popi mõjutustega post-pop
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mart Avi
Mart Avi Foto: Mihkel Maripuu

Mart Avi 

«Rogue Wave»

Hinne: 5

Mart Avi kolmanda albumi kaanepilt meenutas mulle kohe ühe teise artisti kolmanda albumi esikaant. 2Paci «Me Against The World», 1995. Isegi parental advisory kleeps on samas kohas. Aga kui 2Pac ilmus udust julgelt näoga rahva poole, suunab Avi trompeti Tallinna tornide poole. Mina vs maailm meeleolu püsib endiselt.

Avi kaubamärk on tema hääl, scottwalkerlik kõuekõmin. Tegu pole just kõige kergemini mainstream-turundatava kaubamärgiga. See hääl on minu jaoks senini kõlanud teatud kattevarjuna, mida Avi saab endale peale tõmmata, et end kui inimest enda kui artisti taha peita. «Rogue Wave’il» kasutab Avi oma vokaali julgemalt ja mitmekülgsemalt kui varem, näiteks «Blind Wall» on hiiglaslik poplugu, oma täies kaheksakümnendate estraadisäras. Kui Pudru Kuuli alt ilmus 2013. aastal kassett «Crooner Tapes», kus Avi laulis muuhulgas Phil Spectori ja Holland-Dozier-Hollandi kirjutatud lugusid, siis nüüd on tegu Avi päris enda crooner tape’iga ja parima plaadiga siiani.

Märksõnad
Tagasi üles