Aralsk ootab koju oma sadat kalalaeva Lisatud Raigo Pajula fotod Araalist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lehm sööb kuivanud Araali mere põhjas.

FOTO: Raigo Paljula

Sellist asja pole maailmas varem juhtunud, et 50 aastat soolakõrbe kaldal paiknenud linnast saab taas sadamalinn: inimene kuivatas mere ning toob selle jälle tagasi.

Kasahstanis asuv Aralsk jäi sadamalinna tiitlist ilma 1970. aastate keskel, kui tollal maailma suuruselt neljas järv Araali meri iga aastaga keskmiselt kilomeetri võrra linnast kaugemale tõmbus. Vesi alanes nii kiiresti, et kui laevad läksid püügile, sõitsid nad kuu aega hiljem sadamasse naastes madalikule.

Nüüd söövad lehmad ja kaamelid kidurat rohtu kohas, kus varem lainetas kuue meetri sügavune vesi. Kohati on endine järvepõhi mülkane, aga muidu saab seal vabalt jalutada. Vähesed märgid omaaegsest vilkast kalasadamast on kaks tohutut kraanat kunagise laevaremonditehase alal, kalatehaste jäänused ning betoonpostidel veel näha olevad kirjad «Rõbprom» (venekeelne kalatööstust tähistav lühend).

Tagasi üles