Sisukord
Arvamus
Postimees
29.10.2016
Eesti Perearst otsib ise haigla digiregistratuurist vastuvõtuaja (2) Eesti haiged saavad arsti juurde masuaegse säästukava järgi (5) Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Huligaan lahendas riiu kurikahoobiga Male Europarlament vaeb kellakeeramise mõttekust Laevakaitsjate kapten võitleb India vangistuses vähiga Hõõrdejõuga arvestav president Politsei palub abi kadunud tüdrukute leidmisel Eesti lühiuudised Majandus Saksa minister: ELi põllumajandus ei saaks toetusteta hakkama (1) Põllumeeste toetuste süsteem vajab ühtlustamist (2) Välismaa Aralsk ootab koju oma sadat kalalaeva (1) KOHALIK VAADE: Raha ja korruptsioon kuurortlinnas Võidujooksu Élyséesse juhivad Juppé ja Le Pen Arvamus Postimees 1996. aastal: must kroonika: vana naine võitis röövlid Peeter Järvelaid: Eesti maamehe õigusmaailm Juhtkiri: loomad kaubamajas ja lollid liikluses Neeme Korv: 400 x AK Jelena Skulskaja: isegi täitsa noortest saavad kord vanurid (2) Riigikapitalismi õis (3) EKI keelekool: kust on pärit eesti keele tüved? (2) Ahto Lobjakas: võibolla pole meid olemas Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: maarahvast eestlasteks Ärasurnud maailma tüsistused Suur aken varjatud valguse ajaloos Üks omapärane tüdruk Nädala plaat. Proto-popi mõjutustega post-pop Aja auk. Tüütu Björk Vaata, emme! Kiilakas tädi! Nädala plaat. Vaiko Epliku luksuslik tihedus Sport Kalev/Cramo alistas hea teise poolajaga karika veerandfinaalis Rapla Spordi lühiuudised Superhoos Ott Tänak jahib karjääri neljandat pjedestaalikohta Rio olümpia dopingukontroll kui hale nali Hunt usub helgesse tulevikku Uued detailid Johaugi loos AK Suur aken varjatud valguse ajaloos Eesti kultuuri täheatlas: maarahvast eestlasteks Üks omapärane tüdruk Ärasurnud maailma tüsistused Peeter Langovitsi tagasivaade: Nüüd hakati Eesti teid teisiti remontima (3) Peeter Järvelaid: Eesti maamehe õigusmaailm Nädala plaat. Proto-popi mõjutustega post-pop Veneetsia muusikabiennaali päevik Aja auk. Tüütu Björk Vene politoloog: impeerium on vene identiteedi lahutamatu osa (21) Priit Pikamäe: Päevad, mis ajendasid küsima (1) Arter Peaminister võtab naise. Enne kummutab vandenõujutud Kartulist, pisut teistmoodi Viis eredamat hetke Tallinna moenädalalt Ilona Leib: sõpruse mõõt Anastassia Kovalenko võitleb miljonite eurode ja sajandiksekundite pärast (1) Teeme lolli teleka targaks! (2) Kurbade armastajate duell Kaie Kõrb: Keha on balletis ülioluline Karlsson katuselt seda ei andestaks Tassike šokolaadi terveks päevaks Mida vähem muretsed, seda õnnelikum oled Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: loomad kaubamajas ja lollid liikluses

2 min lugemist
Liiklusraev FOTO: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Aeg-ajalt kuuleme uudiseid, kuidas linna on metsloom ära eksinud. Näiteks võis mõni nädal tagasi lugeda, kuidas ühte pealinna kaubamajja eksis ära tige kährik, kes tahtis seal ostjaid hammustada. Sellised lood lõppevad enamasti sellega, et saabuvad päästjad, kes metslase jälle loodusesse toimetavad. Kuidas aga talitada inimestega, kes end looma kombel ülal peavad?

Ka inimene on osa loomariigist ning agressiivsus on osa inimloomusest. Tõsi, hästikasvatatud inimene, kes suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, suudab selle spontaanse tungi alla suruda. Mõned selleks võimelised pole ning elavad oma agressiivsuse välja. Kõige halvem, kui seda tehakse liikluses, kus autost võib saada potentsiaalne taparelv. Psühholoogid kinnitavad, et sellised inimesed ei pruugi igapäevases suhtluses millegi poolest silma paista, näiteks kellelegi poe kassasabas varbale astudes paluksid tõenäoliselt andekski.

Kui vaadata meedias kõlapinda saanud liiklusraevujuhtumeid, kas või tänases Postimehes ilmunud lugu 40-aastasest Margusest, siis on raske öelda, mis konkreetselt nende inimeste sisemuses toimub, kui nad kaasliiklejate vastu käe tõstavad. Tõukab neid inimesi tagant alateadlik soov lahendada niimoodi mingeid sisemisi konflikte, maandada pingeid või rahuldada oma nartsissistliku «mina» vajadusi?

Iseenesest polegi see niivõrd oluline, mis neid inimesi parasjagu sisimas närib, oluline on see, mida teha olukorras, kui Eestimaa teedel on liikvel arvestatav hulk ebastabiilse psüühikaga inimesi. Teedel ja tänavatel toimuv on ju otseselt kultuurituse, meie ühiskonnas paraku sagedasti esineva labiilse psüühika ja sotsiaalsete konfliktide tagajärg.

Mida teha? Esmajoones tuleks kaasliiklejatel rahulikuks jääda ning mitte alluda provokatsioonidele. Oluline faktor, mis sellist käitumist soodustab, on ka Eesti ühiskonnas vohav õigusnihilism. Kriminoloogid kinnitavad: varjatus viib karistamatustundeni. Paraku on meie eriomase ajaloolise kogemuse tõttu välja kujunenud jultunud ja jõhker inimtüüp, kes tardub vaid suurema jõu ees.

See ei tähenda loomulikult, et selliste inimeste vastu tuleks kurikas käes sõtta tormata, vaid pigem võiks eeskuju võtta Saksamaalt, kus kaasliiklejad aktiivselt  agressiivsetest liiklejatest teada annavad, tegeldes probleemiga rohujuure tasandil. Liiklusraev tuleks aga võrdsustada avariisituatsiooni tekitamisega, mis võib viia juhtimisõiguse äravõtmiseni. Ebaterve psüühikaga inimeste koht pole rooli taga, nagu kähriku koht pole Stockmanni kaubamajas.

Kurika olemasolu autos provotseerib juba iseenesest vägivallale, nagu näeme ka Marguse juhtumist. Kui autos on kurikas, aga palli või kinnast mitte, siis võiks seda käsitleda ründerelva kandmisena, ja rakendada vastavaid sanktsioone.

Seotud lood
28.10.2016 31.10.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto