Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sirje Niitra: kes on sõbrake?

Sirje Niitra FOTO: Postimees.ee

Viimasel ajal on siit ja sealt kostnud jutte sooneutraalsest või sooteadlikust kasvatusest. Sooteadlikkus võiks keeleliselt võttes tähendada pigem seda, et inimene on oma soost väga teadlik ja käitub vastavalt.

Aga ei, Soomes ja Rootsis olevat juba olemas sellised lasteaiarühmad, kus pole enam poisse ja tüdrukuid, vaid kõik on justkui ühest soost. Ja mis siis meilgi muud üle jääb, kui uudsest ideest kiiresti õppust võtta.

Ühes telesaates rääkiski juba üks siinne lasteaiakasvataja, et neil kutsutakse lapsi ühise nimetusega sõbrakesteks, mitte poisteks ja tüdrukuteks. Ja et nii tore oli, kui Oskar ühel päeval punasemummulises kleidikeses ja punastes lakk-kingades rühma tuli. Võibolla tõesti. Aga päris kindlasti oli neidki lapsi, kes seda väikest poissi võõristavalt vaatasid ja omavahel naeru kihistasid...

Aastatuhandeid on koolis poisse valmistatud ette mehe ja tüdrukuid naise rolliks. Seda dikteerib meile ka loodus – me lihtsalt oleme erinevad nii kehalt kui loomult ning endiselt sünnitavad ja imetavad lapsi naised.

Ma ei arva, et see on halb, et tüdrukutele käsitöötunnis õmblemist ja poistele puutööd õpetatakse. Mis ei tähenda, et vahelduseks võiks ka vastupidi teha. Liiga kramplikult soostereotüüpidest kinni hoida pole tõesti mõtet, sest maailm meie ümber on muutunud.

Mul pole ka midagi selle vastu, kui avalikud tualetid poleks jagatud nii, et naiste WC uste taga lookleb pikk saba ja meeste omad seisavad tühjalt. Ehkki ka siin annavad soolised erinevused pahatihti negatiivselt tunda ja enamik naisi eelistaks seda intiimset paika jagada pigem ikka ainult oma sookaaslastega.

Kindlasti ei tohiks kedagi diskrimineerida tema soo pärast ja sama tööd tegevatele naistele peaks meestega võrdset palka maksma. Aga siiski ei sobi kõik tööd üheväärselt mõlemale ja selle, mida keegi tegema hakkab, paneb elu ise paika.

Ka inimeste seksuaalsed eelistused on sügavalt tema enda ja mingil määral ka ta perekonna asi. Igal juhul ei puutu see võõrastesse, kes kellega käib või magab. Ja see on koht, kus tuleks tõesti ilmutada senisest hoopis enam sallivust.

Mu tütar, kes ootab praegu tütart, palus roosat värvi beebirõivaid mitte osta. Sest ta ei soovi kasvatada pisikest üksnes roosas pitsivahus. Aga ma ei ole kindel, et see pisike tüdrukuke veidi suuremaks saades ise printsessiriideid soovima ei hakka. Umbes sama juhtus mu pojaga, kui keeldusin talle mängurelvi ostmast. Ta nimelt võttis suvalise puutüki ja kõmmutas ikka sellega kõik vaenlased maha.

Looduse vastu pole mõtet sõdida. Kui ikka naine tahab olla naine ja mees oma mehelikkust välja näidata, siis las nii jäädagi. Inimesel on elus palju rolle ja üks olulisemaid neist abikaasa, naise või mehe roll.

31.10.2016 02.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto