Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kella keeramine viib lehmad stressi

Väätsa Agro juhatuse liige Margus Muld teab, et lehmadele on ühel ja samal ajal lüpsile pääseda väga tähtis ning abi pole sellestki, kui neile kasvõi kella näidates selgitada, et lüpsiaeg on lükkunud nüüd lihtsalt tund aega edasi. FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kuigi talveajale ülemineku esimestel päevadel annavad lehmad tavaliselt rohkemgi piima, tekitab lüpsiaja tunnine nihutamine loomale tegelikult stressi. Lehm on rutiini armastav loom, mistõttu võib tal uue ajaarvestusega harjumiseks kuluda kuni paar nädalat. Kogu selle aja annab ta aga tavalisest vähem piima.

Tellijale Tellijale

Nii näiteks jääb Järvamaal Väätsa vallas Lõõlas asuval Väätsa Agro suurfarmil päevasest piimakogusest puudu kuni kaks tonni. Ettevõtte juhatuse liige Margus Muld sõnas, et kui inimeseti on kellakeeramise mõju erinev, siis lehmad annavad sellest kindlasti märku toodangu muutusega. «Lehmadele on rutiin väga tähtis. Nad peavad ühel ja samal ajal lüpsile saama, tunnevad õige aja ära peaaegu minutise täpsusega ega saa nüüd aru, miks muidu avanevad uksed on suletud,» selgitas ta. «Nad muutuvad rahutuks ja mida kauem peavad ootama, seda ärevamaks läheb nende ammumine.»

Muld märkis veel, et kui talveajale ülemineku esimese päeva lüpsiootus annab piima juurdegi, siis järgmistel on seda stressi ja uue, harjumatu olukorra tõttu ikkagi vähem. «Lõõla farmi suuruses kompleksis, kus toodame müügiks 66–67 tonni piima päevas, saame kellakeeramistega kuni kahetonnise tagasilöögi,» ütles ta. Muld lisas, et nende loomadel võtab uue olukorraga harjumine enamasti kaks-kolm päeva aega ja seejärel piimatoodang normaliseerub.

31.10.2016 02.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto