Sisukord
Kultuur
Postimees
05.11.2016
Eesti Horoskoop Male Rõivas: mingit kriisi ma ei järeldaks (1) Tagakülg Ojasalu kahtleb dividendide tulumaksu alandamises Savisaar jätab Paidesse minemata Järvamaa uued süütamised tekitavad küsimusi eelmiste kohta Можно на русском, aga vastan eesti keeles (6) Oravad said semudelt kambaka Savisaare mängukann (4) Ühel pool Tšornobõl, teisel pool lilleaed Hooldekodus on liiga vähe kohti (3) Eesti mees, kes saab liigutada vaid pead: toetan eutanaasiat, aga praegu läheb mul selle soovimiseks liiga hästi (5) Palju õnne Eesti lühiuudised Dilbert Linnud-loomad harjuvad lumega Majandus Ojasalu kahtleb dividendide tulumaksu alandamises Majanduse lühiuudised Alanud on Nordica erastamine (1) Välismaa Kalale Araali merele: saaki tuleb nagu muda! Eile jõustus üleilmne Pariisi kliimalepe Trump ajab New Yorgile hirmu nahka Prantsusmaa parempoolsed otsivad presidenti Välismaa lühiuudised 05.11 Arvamus Juhtkiri: Eesti poliitika tõehetk (8) Taavi Minnik: Steven Seagal – nüüdsest kuulus Venemaa näitleja ja Putini esipensionär (6) Postimees 1991. aastal: Viljandi ja Võru dessantüksused ei lahku niipea Lehma lellepoeg keset kampaaniat (1) Savisaare mängukann (4) Oviiri verine poolkuu (1) Volkswageni kõrvetus Kultuur Ülo Sooster, teaduse mõtestaja Impeeriumi varemeil Aja auk. Elton John esineb Nõukogude Liidus Olemisest. Duaalsusest. Lihtsalt Surm? Vist mitte veel... H&M-i suvine müük Mutantsümfoonia Tema, kelle poole on oldud teel nagu silmapiiri poole Läbi ränga ajavoolu Saksa politseinik ja moslemikurjategijad (1) Sport Piltuudis: Kaks väravat visanud Eesti kaotas Peep Pahv: mitte lihtsalt võistlus, vaid riigi visiitkaart Vägev lõppmäng selgitab meistri... võib-olla M-Sport tahab järgmisel aastal MM-tiitlit. Mis saab Tänakust? Seim võib tõusta MM-pronksile, kuid rahalist preemiat enam ei saa Avo Keele jahimehejuttudele kinnitust otsimas Tallinn Ühel pool Tšornobõl, teisel pool lilleaed AK Presidendi toimik Ülo Sooster, teaduse mõtestaja Mälestusmärk eestikeelsele maailmanägemisele Impeeriumi varemeil Aja auk. Elton John esineb Nõukogude Liidus Olemisest. Duaalsusest. Lihtsalt Surm? Vist mitte veel... Mutantsümfoonia H&M-i suvine müük Juri Felštinski: Trump on Kremli mõjuagent Ameerikas (19) David Satter: Clintoni võit viiks Ameerika kriisi ja ohustaks maailma Doktoritöö uuris, kuidas suhtuda levivatesse uue vaimsuse õpetustesse (4) Tema, kelle poole on oldud teel nagu silmapiiri poole Läbi ränga ajavoolu Donald Trump või Hillary Clinton? Saksa politseinik ja moslemikurjategijad (1) Arter Kangelaslike nõukogude meremeeste võitlus jääkoletisega Kaja Kallas: viisakuse salakeel (2) Kes minevikku ei mäleta… Parem kummaline kui kaunis Kui vaim on terve, on terve ka keha Savisaare süsteemi säravad ja kustunud tähed (3) Kuidas sündis suurim HIV müüt? (1) Ballett, see kuninglik tants... Ain Anger: igaüks peab leidma oma tarkuse (1) Mummukeste pähklised juustud (1) Bonaparte muutus Bonaks Kindaaeg on käes! Sõiduproov: Seat Ateca. Andekas esiklaps 3600 sekundit surmani Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tema, kelle poole on oldud teel nagu silmapiiri poole

7 min lugemist
Viivi Luik FOTO: Ülo Josing / ERR

Pealkiri järgnevale usutlusele Viivi Luigega on parafraas kirjaniku meenutusest 1970. aastate  alguse stagneerunud kirjanduskriitikast, kus sattuti segadusse Luige kujundisüsteemi muutumisest («Hääl» 1968 ja «Ole kus oled» 1971) ning muretseti tema senise lugejaskonna ahenemise pärast.

Tellijale Tellijale

Viivi Luik: «Mu esimene raamat oli luuletuskogu «Pilvede püha». Olin kaheksateist aastat vana, kui see ilmus, ja enne seda olin olnud mõned aastad imelapse ebameeldivas rollis, mis tähendas, et kriitikud vedasid ajaviiteks kihla, millal ma läbi kukun. Mind päästis ainult muutumine, elu, mille kogemine mind muutis ja avardas, ja mina ise, kelle poole ma olen olnud eluaeg teel nagu silmapiiri poole.» (V. Luik, «Inimese kapike», 1998, lk 7–8) See muutumine läbi kogemise ja muutumise kogemine, see lakkamatu tee iseenda juurde, läbi oma aja ning läbi teiste ja koos teistega on viinud tõdemuseni endast kui raamatust (vestlus Hedi Rosmaga «Ma olen raamat», 2010), mida kirjutatakse kogu elu. Eks lõpuks jäägi meist järele raamat (nimi, lugu, närtsiv kimp mälestusi, mõnel juhul legend) ja oma kultuurini jõudnud rahvas ongi võetav kui üks raamatukogu.

Viivi Luigest ning ta loomingust on palju kirjutatud, on korraldatud konverentse, antud välja kogumikki «Loomine – olemise kehtestamine» (2011); temast on tehtud mitu portreefilmi, teda on kümneid kordi intervjueeritud – kõike seda üle lugedes-vaadates  võib arvata end jõudnud olevat Viivi Luige pildi sisse (vrd «Pildi sisse minek», 1973). Seekordses usutluses (sest olen Viivi Luigega varemgi vestelnud) võtan esitada lähimale põlvkonnakaaslasele – meie sündi lahutab teineteisest kolm nädalat – seitse küsimust, iga elukümnendi kohta ühe, lisades kaheksandagi, sest kuni elatakse, seni on kõik veel ees.

04.11.2016 07.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto