Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1937. aastal: Saksamaal korraldab riigivõim tööliste palku

Natsionaalsotsialistliku Saksamaa liider Adolf Hitler 1937. aastal. FOTO: SCANPIX

Praegusaja Saksamaa üheks iseäralduseks tuleb seda pidada, et ta ei luba töölistele palgavõitlust. Saksamaa tööliskond, mis aastakümneid maailmas sammus palgavõitluse organiseerimisel esirinnas ja mis oli teiste maade töölistele aktiivsusega eeskujuks, on nüüd asetatud olukorda, kus tal oma heaolu määramiseks on võrdlemisi vähe öelda.

Töölised on täiel määral riigi hoolealuseks muutunud ja sattunud riigi eestkostmise alla. /…/

Autoritaarsetes riikides, mis on nüüd valitsevad Euroopa mandril, tööstustööliste palkadele ei vaadata mitte kui tasule nende töö eest, ja ka mitte kui sissetulekule nende eneste heaoluks, vaid tööliste palk on vaid selleks, et hoida tööline elavana ja võimeline töötama mõneks suureks eesmärgiks, olgu see määratu impeeriumi loomine vallutamise teel või täiusliku sotsiaalse korra loomine kas üheainsa riigi või terve maailma heaoluks.

On ka väidetud, et madalad palgad võimaldavad edukalt võistelda välismaadega rahvusvahelistel turgudel.

Selline palgafilosoofia poliitika selgitab vähemalt osaliselt, miks palgad osutuvad tunduvalt madalamaks autoritaarsetes maades kui demokraatlikkudes riikides.

8-tunnine tööpäev või 48-tunnine töönädal on Saksamaal säilitatud, vähemalt vormiliselt. Kuid mõnikord töökorraldused lubavad tõsta töötundide arvu 10-le päevas, kas erilistes olukordades või siis, kui tekib sellekohane vajadus.

1.11.1937

31.10.2016 02.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto