Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Laenufirma juht: Pensionifondide tihedam vahetamine ei ole hea mõte

Andrus Alber FOTO: Peeter Langovits

Riigikogusse on jõudnud enam kui viis aastat koostatud investeerimisfondide seadus. Praegune seadus on ilmselgelt ajale jalgu jäänud ning muutunud Eesti kapitalituru üheks arengu kitsaskohaks. Nii näiteks ei ole praegu Eestis sisuliselt võimalik asutada investeerimisfonde, mille eesmärk oleks investeerida börsil mittenoteeritud Eesti ettevõtete aktsiakapitali. On omajagu paradoksaalne, et aktsiakapitali järele janunevate Eesti ettevõtete rahastamiseks asutatakse fonde praegu valdavalt Luksemburgis või Lätis.

Tellijale Tellijale

Seaduse valmimisega seoses on taas tõstatunud ka küsimus pensionifondide investeeringutest. Teatavasti on praegu valdav osa Eesti pensionifondide rahast investeeritud Eestist väljapoole. Samas on pensionifondid pika investeerimishorisondiga, mistõttu on neil võimalik paigutada oma vahendeid madalama likviidsusega ja pikaajalise tootlusega projektidesse. Suuresti just seetõttu on pensionifondid enamikus arenenud riikides kohaliku kapitalituru olulised osalised.

On tähtis, et investeerimisfondide seaduse muudatused ei osutuks Pyrrhose võiduks. Nimelt tahetakse uue seadusega anda võimalus senisest sagedasemini pensionifonde vahetada.

01.11.2016 03.11.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto